Piltkiri on meie tänapäeva kirja otsene eelkäija. Ajal, mil tähti ei tuntud, kuid oli vaja mingil moel jäädvustada sõnumit, võeti appi pildid – nendest saab aru ka ilma eelnevate teadmisteta. Palju piltkirja näiteid on meieni jõudnud loodusrahvaste juurest – eskimod , indiaanlased.
|
Eskimo piltkiri. Hülgejaht
Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud.
Vana – Egiptuses tekkis kiri umbes IV – III aastatuhandel e.m.a., kuna selleks ajaks oli teadmisi kogunenud rohkem kui inimene meeles suutis pidada. Tekkis vajadus hakata paljusid asju üles kirjutama. Esialgu kasutati märkimiseks just kindlaid looduses leiduvaid kujundeid – päike, kotkas, vaas jne. Tänapäevalgi võime imetleda, kui hoolsat ja suurt tööd tegid omaaja egiptuse kirjutajad, raiudes kiviplaatidele keerulisi piltkirja märke.
Egiptuse kirjatarkadeks olid peamiselt preestrid, kes tegutsesid templite juures. Kirja pandi teaduse ja kultuuri saavutusi, aga ka ajaloosündmusi, eriti vaaraode vapraid tegusid vallutusretkedel. Iga valitseja tahtis, et tema vägiteod ja suur tarkus jääksid järeltulevatele põlvkondadele jäädvustatuks. Seepärast oli kiviraidurite üheks tööks ka suurtele kiviplaatidele pikkade tekstide raiumine, kus ülistati valitsejat ja tema kangelastegusid.
Just egiptuse hieroglüüfkiri on aluseks meie tänapäeva kirja tekkimisele.