Esekiri

     Ümmargune kipu Kipu ehk nöörkiri on juba palju keerulisem. Siin on igal sõlmel oma kindel tähendus sõlmkirja tegemiseks võeti jäme nöör, mille külge seoti nagu narmad, peenikesed, erisuguse pikkusega mitmevärvilised nöörid. Neisse nöörikestesse seotigi sõlmed.

Mida lähemal oli sõlm jämedale nöörile, seda tähtsam asi oli, millest ta kõneles. Ka värvidel oli kindel tähendus. Must tähendas surma, valge hõbedat või raha, punane sõda, kollane – kulda, roheline – leiba. Kui sõlm oli värvitu, tähendas ta arvu: lihtsad sõlmed – kümned, kahekordsed – sadasid, kolmekordsed – tuhandeid.

Nööridega kipu

     Niisugust nöörkirja lugeda ei olnud kerge. Oli vaja tähele panna nii nööri jämedust kui seda, kuidas sõlm oli seotud. Nagu meie õpime lapsepõlves aabitsat, õppisid indiaani lapsed sõlmkirja. Eriti levinud oli selline kiri Peruus, kuid teda tunti ka Hiinas ja tema mõju all olevates piirkondades ning see on veel tänapäevalgi kasutusel mitmete Lõuna – Ameerika indiaani hõimude juures, kuid lihtsustatud kujul.

      Võõra asjassepühendamata inimese jaoks oli nii kipu kui vampu lugemine praktiliselt võimatu. Seetõttu hakati otsima mooduseid, kuidas teha märkmeid ja saata selliseid kirju, mida ei pea ette lugema, vaid millest saavad aru kõik.

Kordamine:

1. Milline nägi välja esimene “raamat”?
2. Eestlaste rahvuseepos on……
3. Nimeta veel teiste rahvaste eeposeid?
4. Kus asuvad tuntumad koopamaalingutega koopad?
5. Milline tähendus oli koopamaalingul ürginimese jaoks?
6. Miks võib ürginimest pidada ennem kunstnikuks kui kirjatargaks?
7. Kus kasutatakse tänapäeval helisignaale teadete edastamiseks?
8. Mis on kipu? Mis on vampu? Kuidas neid loeti?
9. Milliste esemetega on veel võimalik teateid saata?