Looduses leiduvad materjalid.

     Koopaseintele maalitud pildid olid küll ilusad vaadata, kuid ka ürginimesel oli vaja vahel  mingit teadet edasi anda hoopis kaugema maa taha. Koopaseina või kivitahvlit selga ei võta ja naaberkoopasse ei vii. Ka võis teed teise hõimuni takistada näiteks sügav ja lai jõgi, mille ületamine polnud just kerge. Teade oli aga vaja kiiresti kätte toimetada. Nüüd tulid appi esemed, mida inimene tundis ja kasutas. Kõige käepärasem oli tuli. Lõkkesse tooreid oksi ja lehti heites sai süüdata hästi rohke suitsuga lõkke ning see suits paistis kauge maa taha..  
       Ernest Seton –Thompsoni raamatus "Väikesed metslased" on juttu poistest, kes tahtsid selgeks õppida indiaanlaste tarkusi. Selliste tarkuste hulka kuulus ka looduses kasutatavate märkide tundmaõppimine.

     "Mida te mõtlete indiaanlaste märkide all?"
     "Peaaegu kõike, mis näitavad, et indiaanlased on lähedal: mokassiinijälg, suitsulõhn, painutatud oks, küla, üksteise peale pandud kivid või skalpeeritud ja mahapõletatud valgete asundus – need kõik on indiaanlaste märgid. Neist igaüks tähendab midagi ja indiaanlased loevad neid ja teevad neid, nagu sina kirjutad."
     "Te mäletate ju, kuidas te kord ütlesite meile, et kolm suitsusammast tähendavad skalpidega kojutulekut."
     "Hm, ei, ainult seda need küll ei tähenda. Need tähendavad "häid uudiseid" – muidugi, ainult mõnede suguharude juures. Erinevad suguharud tarvitavad erinevaid märke."
     "Mis tähendab üks suitsusammas?"
     "Harilikult lihtsalt: laager on siin."
     "Ja kaks suitsu?"
     "Kaks suitsusammast tähendavad õnnetust, aga võivad ka tähendada: olen eksinud."
     "Ma pean seda meeles, paarisarv tähendab õnnetust."
     "Kolm tähendab häid uudiseid. Paaritud arvud tähendavad head."
     "Ja neli?"
     "Seda harilikult ei tarvitata. Kui ma nelja suitsusammast laagris näen, siis tean, et seal toimub midagi tähtsat – võib olla suur nõupidamine."
     "Ja kui te näete viit suitsusammast, mis te siis mõtlete?"
     "Ma mõtleksin, et keegi narr on pool maailma põlema süüdanud," vastas Caleb mahasurutud naeruga.
     "Te ütlesite, et üks kivi teise peale asetatult on märk. Mida see tähendab?"
     "Ma ei tea muidugi öelda kõigi indiaanlaste kohta. Mõnede juures tähendab see ühte, teiste juures teist, aga harilikult läänes tähendavad kaks üksteise peale asetatud kivi või kuivanud pühvlisõnnikutükki: "Siin on teerada"; väike kivi vasakul tähendab: "Siin me pöördusime vasakule" ja paremale: "Siin me pöördusime paremale". Kolm üksteise peale asetatud kivi tähendavad :"See on ainuke teerada" või "midagi erilist" või "ettevaatust"; lihtsalt kokkupandud kivihunnik tähendab: "Me olime siin laagris, sest üks meist oli haige". Need on kivid, mida tarvitati haigele auruvanni tegemiseks."
     "Aga mida teevad indiaanlased, kui kive ei ole käepärast?"
     "Sa mõtled metsas?"
     "Jah, või lagedal preerias."
     "Noh, ma olen juba peaaegu unustanud, sellest on nii palju aega tagasi, aga las ma mõtlen."
     Yan ei jäänud enne rahule, kui Caleb oli meelde tuletanud veel indiaanlaste märke, nii et Yan nendest üldise tabeli võis koostada.