Oma reisidel läbi seni avastamata piirkondade on maadeuurijad sageli imestanud selle üle, et kõrbe-, preeria- ja dzunglirahvad, keda nad kavatsesid külastada, võtsid neid vastu igasuguse üllatuseta. Sageli valmistasid nad juba enne külalisi nägemata neile toitu ja seadsid valmis peatuskoha ekspeditsioonist osavõtjate jaoks. Kui tulijad siis vastavailt hõimudelt pärisid, kuidas viimased nende tulekust teada said, anti neile põiklevaid vastuseid, näiteks: "Meile öeldi seda."

     Paljud valged Austraalia lambakasvatajad olid imestanud, et mõned nende pärismaalastest töölised kadusid äkki terveteks päevadeks, et siis niisama ootamatult tagasi tulla ja oma kohustusi täitma hakata. Kui neilt selle kohta aru päriti, vastasid nad "Meid kutsus välja meie hõim ja meid karistatakse surmaga, kui me kutsele ei järgneks." Kust olid nad selle kutse saanud?

     Juba sajandeid tagasi leiutasid kirjaoskamatud hõimud traadita telegraafi ja on seda töökindlat süsteemi tänapäevani kasutanud.
      Praegugi kasutatakse erinevaid helisignaale rahva kokkukutsumiseks või hoiatuse edasiandmiseks. Tuletõrjesireen, islamimaades palvusele kutsumine, kirikukellade helin enne jumalateenistuse algust jne.
Nimeta veel erinevaid helisignaale, mida kaasaja inimesed kasutavad mingi teate edasiandmiseks.

.................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

     Loodusrahvaste juures on kasutusel erinevate häälitsuste süsteem, kus helidel on oma kindel tähendus. Nii annavad Tseiloni veddad ja Kesk – Aafrika pügmeed teateid edasi omapärase monotoonse sosinaga. Margaret Hastings, kes kukkus lennuõnnetuse tagajärjel ühte orgu Uus – Gineal, kuulis "kummalist, üha tugevnevat helilainet, mis sarnanes suure koerakarja ähkimisega." Nagu ta hiljem teada sai, oli see pärismaalaste signaal, mis kutsus hõimu liikmeid õnnetuskohale appi. Selliste helilainetega suudeti ja suudetakse tänapäevalgi edasi anda kõige erinevamaid sõnumeid.