Siis vastus meil huultel on ühine valmis,
Tad anname neitsile kaunimas salmis:
"Ei traavelt sul anna, sa neiuke ilus...
Ehk puhkad kord jalgu siin öösises vilus."

Kui võtab siis istet see tundmata piiga,
Kui vaatab ta silma - teeb meestele liiga,
Ta varastab ära meilt südame noore,
Ja purustab silmaga kõvema koore.

On süda meil kadund, siis läheb ka hobu.
See vargus teeb neiule lõpmata lõbu.
Ja kodus, kui tõuseb see valgusekiir,
Meil antakse hoopa, et lõkendab viir.

     Lõpusalmist on esimene pool puudu, viimane osa on alles ja see käib nii:

"Sa südame varas, oh jäta meil sälu,
Et kosja saaks sõita läbi armu ja valu."

     Enne päikese tõusu olime magama jäänud, pää oli ristikheina rõugu najale vajunud, suitsud suus kustunud ja luuletus niisketel lehtedel laokile pillatud, poolpimedas kirjutatud eksiva käega, sellepärast kiri nii segane.

1. Mis ajast see lugu räägib? Millest järeldad seda?

2. Millest poisid luuletasid? Miks?

3. Kirjutage kahepeale luuletus teemal, mis praegu teid kõige rohkem köidab.

...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................
...................................................................