On olemas kolme liiki kirjandeid:
1) jutustav kirjand
2) kirjeldav kirjand
3) arutlev kirjand
JUTUSTAVA KIRJANDI TEEMAKS ON SÜNDMUSTIK
NING AUTORI MULJED JA MÕTTED SELLEST.
|
1. Loe läbi Ernst Särgava
kirja pandud rahvapärimuslik loomajutt ja jutusta see võimalikult täpselt ümber.
Rebane ja kurg
Rebane läks otse üle soo
sörkides kodu poole. Tee peal tuli kurg rebasele vastu.
"Tere ka, Rein!" kummardus kurg rebase ees. "Saab
sind aga harva näha!"
"Eks ta ole," naeris rebane, "ega mul ole aega
päevad otsa raba peal jõhvikaid noppida!"
"Aga libedaks läinud teine," imestas kurg, "libe
ja hiilgab nagu rabalaugas päikese loodel."
Rebane tahtis kurge narrida ja ütles: "Eks see tule kõik
sest ninaesisest. Tule homme meile, ootan sind hea meelega!"
Kurg tänas kutsumise eest ja lubas minna.
Rebane aga mõtles: "Küll ma sulle õpetust annan, kuidas
libe ollakse." Läks koju ja keetis pajatäie putru valmis.
Kui kurg külla tuli, kandis rebane kõik lausiktaldrikutega
ette, kummardus ja palus:
"Ole nii lahke, võta aga ette!"
Kurg nokkis oma pika nokaga vastu taldriku põhja ja vaevalt sai
suutäie, mis läks alla. Rebane käis ümber laua ja irvitas: "Ära häbene midagi,
kui sa siledaks tahad saada!"
Kurg mõistis, et rebane tegi temaga paha nalja, neelas aga kõik
ilusasti alla. Ära minnes tänas ta südamest kõige hea eest ja kutsus rebase teiseks
päevaks enese juurde võõrusele. Rebane lubas ka minna.
Teisel päeval laskis kurg oma eidel kõik valmistada, mis ta
iial oskas teha. Magus roa lõhn täitis kogu ümbrust.
Rebane oli ka varakult võõrusel, sest hea lõhn ei andnud talle
rahu.
Aga kuidas oli ta häbistatud, kui kureeit kõik söögid pika
kaelaga pudelites lauale tõi.
"Ole nii lahke, vaderike!" palus kurg. "Tee, nagu
oleksid oma kodus!"
Rebane katsus küll siitpoolt ja sealtpoolt, silmad jooksid vett,
aga suhu ei saanud mitte raaasukestki. Kurg ise andis head eeskuju, kuidas pudelist pika
nokaga tuleb toitu välja võtta, kuid rebane pidi suu puhtaks pühkima ja tühja kõhuga
koju minema.
Nüüd sai rebane küll aru, et kurg oli kuhjaga kätte maksnud,
kuid parata polnud midagi.
Paha meelega ja häbistatult läks rebane minema.
(E.
Särgava järgi )
|