1. Elav raamat

Kord elanud ilmas veidrik, kes otsinud raamatukogudest maailma esimest raamatut. Istunud teine tervete päevade kaupa riiulite vahel, tuhlanud ja lehitsenud. Kuid kui ta oleks ka elanud saja aastaseks, poleks ta raamatukogust ikkagi maailma vanimat raamatut leidnud, sest see raamat on ammugi surnud ja kõdunenud. Esimene raamat ei sarnanenud sugugi praeguse raamatuga, sest tal olid käed ja jalad, ta oskas rääkida, kõndida, laulda. See oli elav raamat – inimene. 

Ajal, kui inimesed ei osanud veel ei lugeda ega kirjutada, meeldis neile jutte kuulata, mõelda välja lugusid sellest, kuidas on maailm tekkinud, miks loomad on just sellised, nagu nad on ja veel paljust muust. Kuna maailmas polnud olemas ei tinti ega paberit ja inimesed ei osanud ei kirjutada ega lugeda, jäeti need jutud ja laulud lihtsalt meelde. Ema jutustas juttu oma lastele, need rääkisid samu lugusid edasi oma lastele ja nii mitu põlvkonda järjest, kuni lood jõudsid inimesteni, kes oskasid need kirja panna. Ja meie loeme neid jutte juba raamatutest.

     Liikudes suust suhu jutud muutusid, midagi lisati, midagi unustati. Kuid meieni jõudsid lood vapratest kangelastest, jumalatest, kes olid inimesesarnased, kuid palju tugevamad ja võimsamad, lohedest, kellega kangelased pidid võitlema ja veel palju, palju muudki põnevat. Ka muinasjutud on samamoodi tekkinud.

     Eestlastel on oma eepos "Kalevipoeg", mille autoriks on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kuid tema ei mõelnud seda lugu omast peast välja, vaid korjas kokku rahvasuus levinud lugulaulud ja muistendid vägilasest Kalevipojast ja pani need lood siis ühe raamatu kaante vahele kirja. Eestis on ju palju paiku, mis on seotud Kalevipojaga.
      (Kalevipoja voodi, künnivagu, viskekivi, Toompea tekkimine; loe meeldetuletuseks näiteks E. Raua ümberjutustusest, kuidas tekkis Linda kivi).

    Oma eeposed on teistelgi rahvastel peale eestlaste. Lätlastel "Karutapja", sakslastel "Nibelungide laul".
    Tekkis eraldi laulikute seisus, kelle ülesandeks oligi võimalikult rohkem lugulaule pähe õppida ja siis teistele ette kanda.

Ülesanded:

1.Mängige klassis telefonimängu ja vaadake, palju muutub edasiantav tekst?

2. Jutusta mõni Kalevipojaga seotud koha- või tekkemuistend.

3. Tuleta meelde ja kirjuta siia teiste rahvaste eeposte nimesid.

....................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

4. Koostage lugulaul mingi sündmuse kohta oma klassi elus. Võrrelge neid saadud lugusid omavahel.