Miks ohverdati
                                        J. Sarapuu järgi

    Hea vahekorra alalhoidmiseks või halva vahekorra parandamiseks enese ja jumaluse vahel otsis inimene varasel ennemuistsel ajal abi ohvrist . Ohverdades avaldab ta oma nõrkust ja jõuetust kõrgema väe ees. Ohverdamine on niisama vana kui usk ja esineb kõigi maailma rahvaste seas.
    Kui eesti keelde on sõna "ohver" ladina keelest laenatud (offere), ei tunnista sõna laenamine ometi veel tegevuse laenu ladinlastelt, Rooma usu kuulutajatelt. Muistsed eestlased ohverdasid juba ammu enne ristiusu toojate ilmumist. Sõna " ohver" on eestlased alles hilisemal ajal oma keelde vastu võtnud. Oma ohvreid nimetasid nad harva ohvriteks, enamasti kutsusid nad neid andideks, võimalik ka, et kahjaks. Joogiohver vähemalt kandis kahja nime.
    Ohvril oli mitmesugune tähendus. Ohver tahab kas kõrgemat olevust inimesele armuliseks, heldeks meelitada ehk kõrgemale olevusele armastust ja tänu avaldada, kuid ka kõrgema olevuse viha lepitada ja hädaohtu eemale saata.
    Tähtsaimad ohverdamiskohad olid hiied, mis asusid igas külas. Hiis oli püha puudesalu, kust ei võinud isegi marju korjata ega oksakest murda. Hiies teeniti jumalaid ja põletati surnuid. Seal võisid viibida ka kadunud sugulaste hinged.  Ohverdamispaikadeks olid veel mõningad väljavalitud kivid, puud, allikad, jõed ja järved. Sobivamaks ohverdamise päevaks peeti neljapäeva.

Laensõnad on ka

1. moor, räim, tasku, tont, kratt, kroonu   ..................................
2. kopikas, kolhoos, porgand, präänik, kapsas .................................
3. aabits, kleit, loss, ahv, silk, vürts .....................................................
4.  tee, satään ..................................
5. kiosk .........................................
6. tiiger, suhkur, karavan ......................................
7. valuuta, tapeet, salat, karussell, rakett .......................................
8. ateljee, puljong, restoran, parfüüm, briljant .................................

 

Kui nuputad, saad teada, millistest keeltest on eelnevad sõnad pärit. Kirjuta see iga numbri taha punktiirile.

NB! Pea meeles, et keeled kirjutatakse väikese tähega.

1.OTSI RO    2. PAAT    3.RIIK, MILLE KANTSLER OLI H. KOHL
4. KÕIGE SUUREMA RAHVAARVUGA RIIK, 5. ..........UBA, 6...........VAIP
7. RIIK, KUS ON RAHVUSROAKS SPAGETID 8. RIIK, KUS ASUB EIFFELI TORN.