Madisepäeva lahingu kaotamine ei tähendanud veel muistse vabadusvõitluse lõppu.
    Piiskop Albert mõistis, et tema jõud üksi eestlastest üle ei käi ning ta kutsus appi Taani kuninga.
     1219. aastal saabus kohale Taani kuningas Valdemar II oma suure laevastikuga ja võttis endale Lindanise linnuse. Nad ehitasid selle asemele tugeva kivilinnuse, mida hakati Taani linnaks kutsuma. Sellest on Tallinn saanud oma praeguse nime.
    Legend räägib, et eestlastega võitlemise ajal langes taevast taanlaste sekka lipp, mille peal oli valge rist punasel põhjal. Taanlased koondusid selle alla ning said eestlaste üle võidu. Dannebrogiks nimetatud lipp jäigi hiljem Taani riigi lipuks. Hiljem õnnestus taanlastel enda valdusse saada kogu Põhja-Eesti.

     Ka Rootsi tahtis Eesti vallutamisest oma osa saada.
    1220. aastal tungisid rootslased Läänemaale ja võtsid aset Lihula linnuses. Kuid nende vastu kogusid saarlased suure sõjaväe. Nad piirasid rootslased sisse, võitlesid nendega ja süütasid linnuse põlema.

     Selleks ajaks oli Lõuna-Eesti sakslaste käes, Põhja-Eesti taanlaste käes, ainult Saaremaa oli veel vaba.
     1222. aastal tungisid taanlased ka Saaremaale, ehitades sinna kivist kindluse. Saarlased tulid kokku ja ründasid taanlaste linnust, loopides linnusesse kive kiviheitemasinatega, mille ehitamise olid nad taanlastelt endilt õppinud. Taanlased ei suutnud sellele rünnakule vastu panna ja põgenesid.

     Pärast taanlaste Saaremaalt  väljaajamist saatsid saarlased saadikud teistesse maakondadesse, et õhutada kõiki eestlasi ühiselt võõrast võimu maha raputama. See ka õnnestus ja aastaks 1223 oli kogu maa jälle vaba, ainult Tallinn jäi taanlaste valdusse.

    Kuid 1223. aastal saavutatud vabadus ei olnud pikk. Kogu vabadusvõitluse kestel oli palju mehi langenud, maa oli kurnatud ja rahvas väsinud. Järk-järgult langesid maakonnad uuesti võõraste valdusse. 1224. aastal langes Tartu vallutamisega Eesti mandriosa täielikult vaenlaste kätte. Ainsana püsis vaba veel Saaremaa. Saarlased pidasid vastu veel kolm aastat. 1227. aastal alistus ka Saaremaa vaenlasele. Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste kaotusega.

2. Kirjuta tabelisse õiges järjekorras muistse vabadusvõitluse teise poole tähtsamad sündmused. Lisa ka aastaarvud.
(Tartu langemine, Saaremaa alistamine, Tallinna vallutamine)