MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ALGUS    

    Tähtsaim allikas eestlaste muistse vabadusvõitluse kohta on Läti Henriku kroonika.

     1208. aastal, kui lätlased ja liivlased olid sakslaste poolt alistatud, tungisid ristirüütlite väed Eestisse. Ristitud lätlased ja liivlased võeti abivägedena kaasa võitlusesse eestlaste vastu. Ristisõdijad tungisid Ugandisse, rüüstasid ja põletasid külasid ning tapsid inimesi tule ja mõõgaga. Eestlased panid kallaletungidele vapralt vastu. Sakslaste sõjakäikudele vastasid nad omapoolsete vasturetkedega.

     1210. aastal olid Ugandi ja Sakala maakonna malevad sõjakäigul Lätimaal. Eesmärgiks oli Võnnu linnuse vallutamine. Võnnu oli Mõõgavendade ordu tähtis tugipunkt. Äge võitlus kestis mitu päeva. Siis tuli aga teade, et saksastele tuleb appi suur abivägi.

     Eestlased liikusid kiiresti põhja poole tagasi. Nad jäid peatuma Ümera jõe äärsesse metsa ning hakkasid seal sakslasi varitsema. Sakslastele jäi mulje, nagu oleksid eestlased põgenemas. Liivlaste vanem Kaupo liikus sakslaste väega neile kiiresti järele, kuid Ümera jõe ääres tormasid eestlased järsku mitmest küljest metsast neile kallale. Langesid Kaupo poeg ning mitmed teised orduvennad. Ümera lahingul oli laiaulatuslik tähendus: Eesti maakonnad lubasid ühiselt nagu üks süda ja üks meel vaenlase vastu seista. Ümera lahingu võit julgustas eestlasi edasi võitlema ja mitte vaenlasele alistuma.

1. Milles seisneb Ümera lahingu tähtsus eestlaste jaoks?

.................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

     1211. aastal tungisid sakslased Sakalasse ning asusid piirama Viljandi linnust.
    Sakslased röövisid vilja ja tapsid rahulikke inimesi. Nad lasid linnusesse ammunooli ja odasid ning viskasid kiviheitmasinaga kive, purustades kaitseehitisi ja tappes inimesi ning loomi.
     Sakslased proovisid ka linnust põlema süüdata. Kuus päeva pidasid eestlased vastu, siis lasid nad end ristida. Linnus jäi siiski eestlaste kätte.

     Peagi toimus eestlaste sõjakäik Turaidasse liivlaste vanema Kaupo linnuse vastu. Saadi küll sõjasaaki, kuid Kaupo linnust ei läinud korda ära võtta.

    Järgmise aasta talvel lisandusid kurnavale sõjale ka katk ja näljahäda. Sõjategevuse jätkamine muutus üha raskemaks. Sõjast kurnatuna sõlmisid eestlased 1212. aastal Turaidas liivlaste, lätlaste ja sakslastega kolmeks aastaks vaherahu.

2. Millised kaks Eesti maakonda kannatasid sakslaste retkede all kõige enam?

...........................................................................................................................................