RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida tunnistasid suured ja vägevad riigid. Ristiusu levitamiseks ja kiriku mõjuvõimu suurendamiseks korraldati ristiretki idamaadesse. Nende eesmärk oli jagada ristiusku ka paganate hulgas. |
| Ristiusu maailma
keskuseks sai Rooma, kus asus kirikuvõimu kõrgeim pea - Rooma paavst. Pildil on kujutatud keskaegsed kirikutegelased. Uhked valged rõivad ja kroon rõhutavad paavsti kõrget seisundit. Piiskopil on peas teravatipuline ristiga müts ja käes ametikepp - piiskopi võimu märk. Munk pidi oma lihtsates rõivastes olema vaesuse ja alandlikkuse eeskuju. 1. Kirjuta pildi alla kirikutegelaste nimed. |
|
| 12. sajandi
lõpupoolel jõudsid Läänemere idakaldale saksa kaupmehed. Otsustati siinse jõuka rahva
hulgas saksa mõjuvõimu laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust.
Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt paganateks. Paganate ristusku
pööramine oli heaks ettekäändeks saksa rüütlite vallutusplaanidele. Sellepärast
algatasid ettevõtlikud sakslased idee korraldada ristiretk Läänemeremaadesse. Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui aga Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutusplaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutati Liivimaa vastu ristisõda. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas kõik Läänemere idakalda paganad jõuga ristiusku pöörata, teenides sellega au kirikule ja vara endale. Kindlama tugipunkti loomiseks rajas piiskop Albert 1201. aastal Väina (Daugava) jõe suudmesse Riia linna. Vallutatavad maad pühendati neitsi Maarjale, seepärast kutsutakse Eestit ka Maarjamaaks. 1202. asutas piiskop Albert vaimuliku rüütliordu, et paganate maal ristiga ja mõõgaga õiget usku kuulutada. Ordu liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Paljud neist olid osa võtnud ristisõjast Palestiinas ja saanud seal rohkesti lahingukogemusi. Ordurüütlid ehk orduvennad kandsid valget mantlit punase risti ja mõõgamärgiga, seepärast hakati ordut kutusma Mõõgavendade orduks. Ordurüütlitel olid head relvad ja tugevad soomusrüüd. Baltimaade rahvastel niisugust sõjaväge ei olnud. Seetõttu õnnestus saksa feodaalidel liivlased ja lätlased suures osas alistada ning sundida neid ristiusku vastu võtma. Algas Eesti alade vallutamine. 2. Ühenda mõisted õigete seletustega. |
| 1. paavst 2. piiskop 3. rüütel 4. ordu 5. Maarjamaa 6. misjonär |
..... raudrüüga ratsasõjamees ..... katoliku kiriku pea ..... Eesti alade nimetus ..... usu levitaja ..... ristiusu kiriku kõrgem vaimulik ..... vaimulik ühing |