Kihelkonnad omakorda moodustasid maakonna. Suuremaid maakondi oli kaheksa: Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Rävala (praeguse Tallinna lähim ümbrus), Virumaa, Järvamaa, Sakala (hiljem Viljandimaa), Ugandi (hiljem Tartumaa). Kesk-Eestis olid ka mõned väiksed maakonnad.
     Kuna sel ajal ei olnud veel ühtset riiki kujunenud, kasutasid naabrid eestlaste maa nimetamiseks maakondade nimesid kellega neil olid ühised piirid ja kaubanduslikud suhted. Seepärast kutsuvad naabrid meid tänapäevani mõne maakonna nime järgi, näiteks lätlased Igaunia (Ugandi), soomlased Viro (Virumaa).

4. Kas oskad Eesti kaardile märkida suuremate muistsete maakondade nimed?


5. Märgi kaardile tähtsamad kaubitsemiskeskused.

     Mees1.jpg (43756 bytes)Eestlaste naabriteks lõunas olid liivlased ja latgalite hõimud. Ida pool elasid idaslaavi hõimud, kellel oli juba kujunenud oma riik. Teispool Soome lahte elasid soomlased ning teisel pool Läänemerd skandinaavia rahvad.

     Eestlased ei olnud just eriti rahuarmastav rahvas: võideldi vaenlaste rünnakretkede vastu ning võeti ka ise ette ulatuslikke sõjakäike.
     1030. a.  tegi Kiievi vürst Jaroslav Tark sõjakäigu Ugandisse, vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning nimetas selle Jurjeviks. Kolmekümne aasta pärast vallutasid eestlased aga linnuse tagasi ja kihutasid vaenlased minema. 1187. a.   tungisid eesti sõdalased Rootsi ning hävitasid rootslaste tookordse tähtsaima linna Sigtuna.

6. Vaata pilti ja kirjuta, mis olid muistse eesti sõjamehe peamised relvad.
...............................................................................................

..............................................................................................