SÕNAÕPETUS
1. Sõna ja selle tähendus

      Kõik sõnad keeles tähistavad midagi. Kui väike laps ütleb mõne sõna, mis küll erineb mõneti harjumuspärasest, on ka sellel kindel tähendus tema jaoks.

Igal sõnal on tähendus.

Kirjuta  sõnu, mis märgivad

*värvust .................................................................................................................  *sugulasi.................................................................................................................
*ilmastikunähtusi......................................................................................................
*ürginimese tegemisi................................................................................................

    Tuisk möllas päevi, kuhjates kõikjale hangesid, kuhu inimesed sisse võisid kaduda. Rinnuni lumes tassisid mehed kütteks hagu. Mõlataoliste labidatega ajasid nad kodade ümbert lund eemale, kuid peagi tuiskas kojasuu uuesti umbe.
    *tuisu  tegevust ............., ..................., .................

    Kogu elu koondus nüüd koldekivide ümber. Keegi ei istunud, käed rüpes. Temu voolis uusi nooli ja odasid, kinnitades neile kivist ja luust lehekujulisi teravikke. Otsikuid hõõrus ta kaua sõõrikul lihvimiskivil, aeg-ajalt kivile vett pritsides. Mõned nooled ja odad muutusid üpris tugevaks.
    Siis lõhestas ta põdra sääreluu. "Teen ahingu," teatas ta.
    Luust sai piklik nuga, mille servadesse kisud lõigati. Nüüd tuli ahinguotsale paar auku puurida, et seda paremini varretada. Puuriks kasutas ta tulekivitükikest, mille käepidet ta pihkude vahel kiiresti edasi-tagasi liigutas.
    Kahro tegi kivikirvest.Päevade kaupa toksis ta tugevast raudkivist kannatlikult kilde, kuni kivi tera poolt laieneva kirve välimuse võttis. Pärast lihvimist ja teritamist sidus ta  rahulolevana tammepuust varre  sarvest vahelüli abil tugevasti risti teraga ning lõikas kirvevarresse kojamärgi.

    *materjale, mida kasutas ürginimene ..................................................................
    *tema tööriistu.................................................................................................
    *tema iseloomujooni ........................................................................................

    Missugused sõnad jäid arusaamatuks. Kuidas toimid, et nende tähendus teada saada? Kirjuta sõna ja selle leitud  tähendus.
....................................................................................................................
....................................................................................................................
....................................................................................................................

   Naistelgi oli söögivalmistamise vaheaegadel palju tegemist. Halltiib punus niinekiududest nööri, millest kudus võrgunõela välkudes mitu võrku. Samuti kaapis, kloppis ja leotas ta loomanahku ning hõõrus neid rasvaga.
    Kasutades naharibasid, kiude ja vitsu, põimis Pärja korve, matte, vöösid jalatseid ja mütse. Puukoorest, mida enne leotamist puutükiga klopiti, valmisid ta käte vahel uhked  jalavarjud.
    Lapsed jälgisid teraselt vanemate tegevust ja püüdsid neid varmalt aidata. Eriti tahtsid nad põimida. Varblane, Kulles ja Torbi meisterdasid vitstest ja peergudest korve, Nirginäole jälle meeldis väikesel liivakivil noole- ja odaotsi ihuda.