PRONKSIAEG
Aja jooksul võeti kasutusele järjest uusi tööriistu, relvi, ehteid. II aastatuhandel eKr. õpiti meretaguste kaupmeeste kaudu metalli töötlema. Tööriistu hakati valmistama pronksist - tina ja vase sulamist. Kuna Eestis leidus vajalikke metalle vähe, jäid siinsetel aladel kasutusele edasi kivist ja luust tööriistad. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus. Kaitseks vaenlaste eest ehitati asulate ümber palkidest tarasid.
1. Kui vahetad sõnades tähtede järjekorda, saad teada, milliseid loomi inimesed muistsel ajal kasvatasid.
MALASM - .................................................
GISA - .........................................................
EHBUNO - ..................................................
MEHL - ........................................................
SITK - ...........................................................
RAUAAEG
I aastatuhandel eKr. õppisid eestlased rauda
kasutama. Rauast tööriistadega sai paremini metsa raiuda, põldu
harida, vilja lõigata, heina niita, sest raud oli hoopis tugevam ja vastupidavam kui
pronks. Tihenesid sidemed teiste rahvastega ning arenes kaubavahetus. Muistsel ajal ei
tuntud veel raha, vaid kaupu vahetati üksteise vastu.
Eestlased ansid ülemerekaupmeestele vastukaubaks lina, mett,
karusnahku, vilja, vaha. Meile toodi meretaguste kaupmeeste poolt soola, rauda, hõbedat,
merevaiku, tööriistu, relvi.
Arenes põlluharimine ning asustus muutus paiksemaks. Põldu
hariti aletegemise teel. Kõigepealt raiuti puud maha ja lasti hästi ära kuivada.
Kuivanud puud ja võsa süüdati põlema ning tuhk aegi ühtlaselt laiali. Tekkinud tuhk
oli heaks väetiseks.
Hiljem tekkisid ka põlispõllud. Maad künti algelise adraga.
2. Milliseid põlluvilju muinasaja eestlased kasvatasid? Moodusta silpidest sobivad sõnad.
Kasvatati:
.............................................................................................................
...............................................................................................................................