Märkus: sidesõnad kirjutatakse seal väikeste tähtedega" Pere ja Kodu"

    19. saj. teisel poolel hakkasid eestlased tasapisi nõudma võrdseid õigusi teiste rahvastega. Rahvustunde äratajateks said Fr.R.Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann.
    Faehlmanni algatusel loodi Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles eesti keele ja mineviku uurimisega, kogus vanavara ja rahvaluulet.
    J.V. Jannsen, Lydia Koidula isa, asutas ajalehe  " Pärnu Postimees"
    Põltsamaa lähistele  Kaarlimõisa asutati Eesti Aleksandrikool. See kõik sai teoks tänu Jakob Hurdale, kes seisis Eesti Kirjameeste Seltsi  presidendikohal.
    1881.a. tapeti tsaar Alaksander II, kes oli teinud talurahvale mõningaid järeleandmisi. Nüüd asus troonile tsaar Aleksander III, kelle ajal algas venestamine. Tsaariametnikud kavatsesid luua suure ning jagamatu Venemaa, kus oleks üks usk ja üks vene rahvas.  Venestamine oli rahvuslikule liikumisele suur hoop.  Kiusati taga inimesi nende rahvuslike vaadete pärast.

Kirjuta laused vihikusse tavalises kirjas!

ÄRKAMISAJAL ÕPPIS TARTU ÜLIKOOLIS PALJU EESTI SOOST ÜLIÕPILASI, KES EI TAHTNUD KUULUDA SAKSA ÜLIÕPILASTE KOONDISTESSE, VAID NÕUDSID OMA KOONDIST. SELLKS EI ANTUD AGA LUBA. HAKATI KOGUNEMA SALAJA. AKTIIVSED ÜLIÕPILASED HAKKASID KANDMA SINI-MUST-VALGEID VORMIMÜTSE JA VÕTSID OMA ORGANISATSIOONI NIMEKS EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS. 1884. A. KEVADEL SÕIDETI TARTUST OTEPÄÄLE, KUS LASTI KA SINI-MUST-VALGEL LIPUL LEHVIDA. 4. JUUNIL 1884.A. ÕNNISTATI LIPP OTEPÄÄ KIRIKUMÕISA SAALIS. ÜLIÕPILASED ANDSID LIPU ALL TÕOTUSE PÜHENDADA KOGU OMA ELU EESTI HÜVANGUKS. SELLEST LIPUST SAI HILJEM RIIGILIPP.

Leia mõnest värskest ajalehest asutuste , ettevõtete, aktsiaseltside nimesid. Kirjuta antud nimetused lausetes värviliselt. Püüa aru saada, millega neis asutustes jne tegeldakse. Lause lõppu sulgudesse lisa, millisest ajalehest või ajakirjast on lause võetud. Kirjuta vähemalt 10 lauset.

..................................................................................................................
...................................................................................................................
....................................................................................................................
...................................................................................................................
.....................................................................................................................
....................................................................................................................
...................................................................................................................
....................................................................................................................
.....................................................................................................................