Venemaa kaubandus Lääne-Euroopaga kulges läbi Liivimaa, kuna Venemaal endal polnud Läänemerel meresadamat. Vana-Liivimaa püüdis igati tõkestada Venemaa suhtlemist Lääne-Euroopa maadega, sest nad kartsid Vene riigi tugevnemist.
     Venemaa tahtis aga saada vaba väljapääsu Läänemerele ning sellepärast tuli alustada relvastatud võitlust.
     1558. aastal tungisid Vene väed üle Vana-Liivimaa piiri, algas Liivi sõda. Üksteise järel vallutati rida linnuseid. Juba sõja esimesel aastal vallutasid venelased Narva ja Tartu. Vene väed jõudsid välja kuni Tallinna ja Riiani.

3. Miks algas Liivi sõda?

........................................................................................................................

     Paljud talupojad abistasid Vene vägesid teejuhtidena, sest neil oli hea meel sakslaste kaotuse üle.
     1560. aastal puhkes Harju- ja Läänemaal ulatuslik ülestõus saksa mõisnike vastu. Talupojad lubasid hävitada kõik aadlikud  ja tahtsid olla täiesti vabad. Põletati mõisaid ja tapeti mõisnikke. Asuti piirama Koluvere linnust. Kohalikud feodaalid palusid abi Taani ja Poola kuningatelt. Nende vägi liikus Koluvere linnuse poole, aga  kõige ees sunniti minema Lihula talupoegi. Linnuse piirajad arvasid, et neile on tulemas abivägi ning ei seadnud end lahinguvalmis. Feodaalide väed tungisid neile ootamatult kallale ning suutsid ülestõusu maha suruda.

4. Miks abistasid talupojad Vene vägesid?

........................................................................................................................

5. Miks lõppes Koluvere linnuse piiramine eesti talupoegadele ebaedukalt?

........................................................................................................................

........................................................................................................................

     Vene väed purustasid saksa feodaalide riigikesed Vana-Liivimaal. Likvideeriti Liivi ordu. Ka teised riigid tahtsid   Liivimaast endale osa saada. Rootsi haaras enda kätte Põhja-Eesti koos Tallinnaga, Poola võttis Edela-Eesti. Saare- ja Läänemaa olid juba 1559. aastal läinud Taanile. Kõik tahtsid enda valdusi suurendada. Võitluses mitme vastasega oli Venemaa sunnitud lahkuma.

6. Märgi kaardile, kuidas jagunesid Eesti alad pärast Liivi sõda.

Kaart3.jpg (40181 bytes)

 

     Eesti ala oli nüüd jagatud Rootsi, Poola ja Taani vahel. Nende vahel kestis vaenutegevus edasi. Sõdade tulemusel linnad vaesusid. Kõige enam kannatasid talupojad, kelle maad ja majad rüüstati ning põletati. Kümneid tuhandeid inimesi suri katku ja nälga.