| Selleks, et
lihtsate inimeste käest raha kätte saada, võtsid Rooma paavstid endale õiguse anda
usklike kuriteod ja patud raha eest andeks. Patud olid kirikute poolt seatud
käitumisreeglite rikkumised. Kirik müüs erilisi pattude andeksandmise kirju turgudel ja
väljakutel. 16. sajandil levis Lääne-Euroopas katoliku usu vastane reformatsiooniliikumine. Usupuhastust ehk reformatsiooni alustas Saksamaal Martin Luther. Ta mõistis muu hulgas hukka pattude andeksandmise raha eest. Tema üheks tähtsamaks nõudmiseks oli, et piibel olgu usu aluseks ja jutlused toimugu rahvakeeles. Suur hulk rahvaid ja riike läks uude usku ja hakkas end nimetama protestantideks. Varsti jõudis usupuhastus ka Vana-Liivimaale. Linlased tungisid Tallinna ja Tartu kirikutesse ja purustasid seal altareid ja pühakute pilte. Seda nimetatakse pildirüüsteks. Linnades pääses võidule luterlik kirik. Jumalateenistused hakkasid toimuma rahvakeeles, ka eesti keeles. Maarahva hulgas jäi aga kauaks püsima katoliku usk koos oma tähtpäevadega. Usupuhastusega seoses ilmus 1535. a. esimene eestikeelne trükitud katekismus, mille saksakeelse teksti oli koostanud Simon Wanradt ja eestikeelse tõlke oli teinud Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Johann Koell. Seda raamatut nimetati Wanradt-Koelli katekismuseks. 3. Jutusta, kuidas toimus reformatsiooniliikumine! 1. Milline nimetatud tingimustest ei kuulunud keskajal katoliku usu juurde? S) pühakute pildid 2. Mis on ikoonid? I) kiriku poolt seatud käitumisreeglid 3. Kus sai alguse reformatsioon? N) Prantsusmaal 4. Mis pidi Martin Lutheri järgi olema usu aluseks? I) piibel 5. Milline järgnevatest tingimustest ei käinud reformatsiooniga kaasas? V) pühakute piltide hävitamine 6. Mis oli Wanradt-Koelli katekismus? I) M. Lutheri üleskutse katoliku kiriku vastu Kui oled ülesande õigesti lahendanud, saad ringiga märgitud tähti kokku lugedes teada, mis keeles toimusid jumalateenistused enne reformatsiooni algust. ....................... |