Eestlaste vabadusvõitlus 13. saj algul
järg

   
     Ristisõdijad jätkasid koos ristitud liivlaste ja lätlastega röövretki Eestimaale. Vastastikused sõjakäigud jätkusid üha ägedamalt.
    Eestlaste tuntuim väejuht oli Lembitu, kelle nime nimetati pealikuna 1211. aastast. Ta langes Madisepäeva lahingus. Pealiku surm keset lahingut tekitas segadust ja peataolekut. Langes ka liivlaste vanem Kaupo. Lahingus allajäämine ei tähendanud eestlaste vastupanu murdumist. Kuid eestlased ei olnud enam võimelised oma vabadust pikaajalisemalt kaitsma.
    Vaenlaste pool täienes pidevalt uute abijõududega, eestlaste arv aina kahanes. Vaatamata  vastupanule läksid maakonnad suuresti sakslaste kätte. Kauem püsisid vabana Tartu ja Saaremaa. 1224. aastal, pärast kangelaslikku kaitsmist, langes Tartu ja 1227.aastal visa vastupanu  järel Valjala linnus Saaremaal. Valjala linnuse langemisega lõppes ka 20 aastat  kestnud eestlaste muistne vabadusvõitlus. Meie maa ja rahvas sattus sajanditeks võõrvõimude rõhumise alla.
    Vallutatud Eesti- ja Lätimaad tunti Liivimaana, aga Põhja-Eestit Eestimaana.
    Kuigi eestlased võitlesid mehiselt, olid vaenlase jõud lihtsalt liialt ülekaalukad. Ordule saabus üle mere abiks igal aastal  uusi ristisõdijaid. Ka Taani ja Rootsi saatsid oma vägesid eestlaste vastu. Vaenlased olid enamasti õppinud sõjamehed ja neil oli täiuslikum relvastus. Eestlased ei suutnud koondada kõiki maakondi ühiseks võitluseks. Piiskop ja ordumeistrid oskasid osavalt  kasvatada vaenu eestlaste ja naaberrahvaste vahel.
    Kui eestlased, lätlased, leedulased ja liivlased oleksid ühise rindena vaenlase vastu välja astunud, oleks vabadusvõitlus lõppenud edukalt.

    Too välja 7 põhjust, miks vabadusvõitlus kaotati.

1. ..............................................................................................................
..................................................................................................................

2. ..............................................................................................................
..................................................................................................................

3. ...............................................................................................................
..................................................................................................................

4. ...............................................................................................................
.................................................................................................................

5. ...............................................................................................................
..................................................................................................................

6. ...............................................................................................................
..................................................................................................................

7. ...............................................................................................................
..................................................................................................................