EESTLASTE VAIMUELU ORDUAJAL

Katoliku kirik austas pühakuid - legendaarseid või ajaloolisi isikuid. Pühakuid hakati kujutama ikoonidel ehk pühapiltidel. Austati ka pühade isikute säilmeid ja jäänuseid - reliikviaid. Usuti, et reliikvial on imettegev vägi.

     Talupojad sobitasid ristiusu kombed oma varasemate uskumustega. Pühakud sarnanesid rahva silmis haldjatega, kellelt loodeti abi ikalduse, haiguste ja kiskjate vastu.
     Iga pühaku auks oli aastas teatud päev, pühaku nimepäev, näiteks Püha Antoniusest on tulnud tõnisepäev, Gregoriusest korjusepäev.
     Pühakute nimepäevad seostasid talupojad oma igapäevaste tööde ja toimetustega ning vanade kommetega. Nii oli pühak seda tähtsam, mida olulisem oli tema tähtpäev eesti talupoja pidustustetsüklis. Tuntuim pühak oli eestlastele Tõnn, katoliku pühaku Antoniuse teisend.

Püha Jüri lohet tapmas

1. Kirjuta tabelisse eesti rahvakalendri tähtpäevad

Kuupäev Pühak, kelle järgi
päev on nime saanud Tähtpäev rahvakalendris

17. jaanuar Püha Antonius .

22. veebruar Püha Peetrus .

25. märts Neitsi Maarja .

23. aprill Püha Jüri .

24. juuni Ristija Johannes .

21. september Matteus .

10. november Martin Luther .

25. november Püha Katariina .

Pikka aega kandsid eestlased vanu muinasaegseid nimesid. 15. sajandil said üldiseks kristlikud nimed, mis muudeti eestlastele suupärasemaks.
2. Millised tänapäeva nimed on tulnud nendest pühakute nimedest?

Peetrus - ........................................
Matteus - ........................................

Markus - .........................................

Taavet - ..........................................

Katariina - .......................................

Antonius - .............................................
Johannes - ...........................................

Miikael - ...............................................

Paulus - ...............................................