ELU KESKAEGSES LINNAS

     Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad muutusid järk-järgult käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid siia toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus.

1. Missugustes kohtades tekkisid linnad? Miks tekkisid linnad just nendes kohtades?

................................................................................................................................................

................................................................................................................................................

     Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Eestis olid orduajal müüri ja kraaviga ümbritsetud näiteks Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas.

     14. sajandiks oli Eesti alal kokku üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu (hiljem lihtsalt Pärnu), Viljandi, Rakvere, Haapsalu ja Paide. Eriti jõukad olid Eesti linnadest Tallinn ja Tartu.

2. Kirjuta kaardile keskaegsete Eesti linnade nimed.
   Joonista kast ümber linnadele, mis olid ümbritsetud tugeva kivimüüriga.

Maja.jpg (33259 bytes)      Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad.

     Mitme müürirõngaga maalapil oli linnaelanikel kitsas elada. Sellepärast ehitati igale majale kaks või kolm korrust, tihti ulatus elamu ülemine korrus alumisest kaugemale tänava poole.

     Tänavad olid väga kitsad ja kõverad. Kaua aega puudusid sillutatud teed ja tänavavalgustus. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid.