Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Taani kuningas temale kuuluvad maa-alad Põhja-Eestis Liivi ordule. Muistsele vabadusvõitlusele järgnevat aega kuni orduriigi lagunemiseni (1227 - 1561) nimetatakse seetõttu ka orduajaks.

4. Milliseid juturaamatuid oled lugenud Jüriöö ülestõusu kohta?

................................................................................................................................................

    Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane katse sakslaste ülemvõimust vabanemiseks. Pärast mässu halvenes eestlaste olukord veelgi.

     Maksude ja kohustuste arv kasvas ühes mõisate arvu suurenemisega. Kirikule maksid talupojad kümnist  - kümnendiku osa oma saagist. Kohustused mõisnike ees suurenesid järjest - tuli teha teopäevi, käia voorides, saata mõisa käsitöölisi ja osa võtta sõjaväeteenistusest. Mõisnikele maksti ka isikumaksu, anti puid ja heinu ning muid põllumajandussaadusi.

     Talupoja kitsikust kasvatasid sagedased viljaikaldused ja näljaaastad.
     Näljast pääsemiseks laenasid talupojad mõisniku käest kord vilja ja loomi ning sattusid nii suuremasse sõltuvusse mõisatest. Enne võlgade tasumist ei lubanud mõisnik talupoega teisale elama asuda, seepärast proovisid talupojad sageli põgeneda linnadesse ja teistesse mõisatesse, kus olud olid paremad. Selle takistamiseks leppisid mõisnikud kokku, et põgenenud talupojad antakse üksteisele välja. Nii kinnitati talupoeg maa külge ja ta muutus sunnismaiseks - ilma mõisniku loata ei võinud elukohta vahetada.

5. Leia tekstist mõisted, mis vastavad järgmistele seletustele:

..................................... - relvajõuga vastuhakk valitsevale võimule

..................................... - talupoegade kinnistamine maa külge, liikumisvabaduse piiramine

..................................... - Eesti talupoegade juhid

..................................... - ordu kõrgem juht

..................................... - ajaperiood, mil Eesti alad kuulusid Liivi ordule

     Uutes oludes muutus rahva elu väga kitsaks ja nälg tuli sageli majja. Mõisa põllud laienesid ja talupoeg pidi leppima metsa- või madalate soomaadega. Orjus võttis rahvalt aja ja jõu.
     Vaesuse kasvuga muutusid ka eluruumid ja püüti kitsamalt läbi ajada. Kõik tarbeasjad tehti puust.
     Kui varem olid eluruumid rehetoast lahutatud, siis nüüd asuti elama pimedasse ja suitsusesse rehetarre. Suuremate ja lahedamate ruumide ehitamiseks ei jätkunud jõudu. Kohati ei ehitatud vaesuse tõttu saunagi ja viheldi rehetoas. Suurtest, ilusatest ja rahvarohketest küladest, millest jutustavad ajaraamatud jäid järele ainult varjud.