Feodaalide elukohaks olid tugevad kivilinnused. Talupoegi sunniti neid ehitama, kivid kanti käest kätte linnusemüüridele.
Linnuste rajamisel eelistati linnamägesid teede ristumiskohtades. Linnus oli nelinurkne kaitseehitis. Linnuse peaosa etendas tugev ringmüür nurgatornidega. Ringmüüri ülaosas olid laskeavad. Linnust ümbritses lai vallikraav, mis võis olla ka veega täidetud. Üle kraavi viis väravate juurde sild. Ööseks või vaenlaste kallaletungi korral tõsteti see kettidega üles. Kõige kõrgemale kerkis linnuse peatorn. Seespool müüre asusid vajalikud majapidamishooned ja eluruumid ning nende keskel paiknes linnusehoov.
4. Kirjuta linnuse plaani juurde tähtsamad linnuse osad.
Feodaalid arvasid, et neil on piiramatu õigus talurahva üle valitseda. Peagi hakkasid feodaalid rajama mõisaid. Mõisate jaoks võtsid nad ära talupoegade ülesharitud maid. Enamasti käis see tülide ja ähvardamistega. Talupojad pidid mõisapõllul tööd tegema ja ära andma osa oma isiklikust saagist. Mõisnikud panid talupoegadele peale erilise maksu - kümnise, kus kümnendik osa põllu- ja karjasaagist tuli ära anda. Mõisnikud tõstsid omavoliliselt makse, suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta.
Igasse kihelkonda pidid talupojad ehitama kiriku. Mitmel pool rajati kloostreid, mille müüride taga elasid vaimulikud mungad, kes pidid kogu aja pühendama palvetamisele ja jumala teenimisele. Vaimulikud elasid täielikult talurahva arvel.
5. Kuidas võtsid feodaalid talupoegade maad enda kätte?
................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
6. Jutusta, milliseks muutus talupoegade olukord sakslaste võimu all?