EESTI LIITUB LÄÄNE-EUROOPAGA

     Pärast muistse vabadusvõitluse lõppu olid Eesti alad jaotatud mitme võõra võimu vahel. 
     Kogu alistatud ala - praegust Eestit ja Lätit - hakati nimetama Liivimaaks ehk Vana- Liivimaaks. Liivimaa jagati väikesteks osadeks, mida valitsesid maahärrad.      

Eesti keskosa läks Liivi ordule, mille eesotsas seisis ordumeister.      Kagu-Eestis asus valitsema Tartu piiskop (Tartu piiskopkond), Lääne-Eestis ja saartel Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond).       Põhja-Eesti koos Tallinnaga jäi Taani kuningale.    Kõik need valdused olid väikesed feodaalriigid.

     Piiskopid jagasid maad Saksamaalt sisserännanud aadlikele (enamasti olid need  sealsed vaesed aadlikud või hoopis tiitlita õnneotsijad). Nemad said talupoegade otsesteks valitsejateks ehk feodaalideks. Kõik feodaalid olid omakorda piiskopi vasallid - nad pidid teenima tema sõjaväes ja olema talle ustavad.
     Ajaloos nimetatakse seda aega feodaalse killustatuse ajajärguks.

1. Märgi kaardile, kelle vahel jaotusid Eesti alad pärast muistset vabadusvõitlust.

2. Miks nimetatakse muistsele vabadusvõitlusele järgnenud aega feodaalse killustatuse

ajajärguks?..................................................................................................

     Kõige suurem ja tähtsam Vana-Liivimaa feodaalriikidest oli Liivi orduriik. 
     Liivi ordu loodi Mõõgavendade ordu asemele ning oli tegelikult Saksa ordu üks osa.
     Ordu eesotsas seisis ordumeister. Ordu liikmed olid rüütelvennad. Need olid väga hästi välja õpetatud ja kõige paremini relvastatud sõjamehed ning nad kandsid musta ristimärgiga valget mantlit. 
     Ordurüütlid tahtsid tungida ka Venemaale, et laiendada ordu ja katoliku kiriku võimuala.
     1242. a. toimus Peipsi järve jääl Jäälahing orduvägede ja Vene vürsti Aleksander Nevski vahel. Venelased võitsid, aga kumbki pool edasi ei tunginud. See lahing määras piiri ordu ja venelaste, ida ja lääne kultuuri vahel. Idapiiri kindlustamiseks ehitas ordu Narva jõe kaldale tugeva Hermanni kindluse.
    

3. Kuidas nimetasid sakslastest feodaalid eesti talupoegi ja kuidas talupojad neid? (maarahvas, parunid, saksad, matsid)

eestlased nimetasid feodaale .....................................................................................

feodaalid nimetasid eesti talupoegi ............................................................................