AJAARVAMINE

     Maailma ajalugu ulatub väga pika aja taha. Läbi aegade on inimesed pü&nuuml;dnud ka mäletada oma minevikku. Ajaarvamise alguspunktiks on valitud kas mõni sündmus või valitseja võimuletulek.
    Aastate ja arvude üleskirjutamiseks kasutatakse numbreid. Siis, kui veel kirjutada ei osatud, tähistati numbreid näiteks keppi lõigatud sälkudega või nööri sisse seotud sõlmedega. Esimesena hakkasid numbrimärke kasutama babüloonlased ja egiptlased. Vanadest numbrisüsteemidest on kõige kauem kasutusel olnud rooma numbrid. Tänapäeval kasutatavad numbrid tekkisid Indias ja levisid Euroopasse araablaste vahendusel. Seepärast nimetatakse neid araabia numbriteks.

 

     Rooma numbrid on kasulik endale meelde jätta, kuna ajalooraamatutes tähistatakse sajandeid sageli rooma numbritega.

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

XIV

XV

XVI

XVII

18

19

20

21

30

40

50

60

70

80

90

99

100

500

1000

1999

2000

XVIII

XIX

XX

XXI

XXX

XL

L

LX

LXX

LXXX

XC

IC

C

D

M

MIM

MM

     Meie ajaarvamise alguseks on võetud Jeesus Kristuse oletatav sünniaasta. Praegu on aasta 1999. See näitab, mitu aastat on möödunud Kristuse sünnist.
     Maailma ajalugu ulatub aga tunduvalt pikema aja taha. Kui sündmus toimus enne Kristuse sündi, lisatakse aastaarvu juurde tähed "eKr" (enne Kristust) või "e.m.a." (enne meie aega). Pärast Kristuse sündi võib aastaarvu juurde märkida vastavalt "pKr" (pärast Kristust) või "m.a.j." (meie aja järgi). Vanades kroonikates on kasutatud ka tähti A.D. (Anno Domini), mis tähendavad ladina keeles issanda aastal.

     Siin joonisel on kujutatud ajajoon, kus iga väike kastike tähendab sadat aastat. Sada aastat moodustavad sajandi. 1000-aastast perioodi nimetatakse aastatuhandeks. Neid mõisteid kasutatakse ajaloos üsna sageli. Praegu on 20. sajand: sinna kuuluvad aastad 1901-2000.

1. Tähista ajajoonel kriipsukesega: aasta 2000, 350. a. eKr , 1700. a. pKr , 1250. a.

2. Värvi ajajoonel ära: 1) XIX saj.    2) V saj. eKr     3) VII saj. e.m.a.

3. Arutle, mida tähendas ajaloo jaoks kirja kasutuselevõtmine ja kirjalike ajalooallikate ilmumine.

     Et ajaloost paremini aru saada, on see jagatud kahte suurde perioodi.

1) Eelajalooline aeg ehk muinasaeg, mille kohta puuduvad kirjalikud teated. Inimeste elu ja olukorda tollel ajal püütakse oletada muistsete leidude abil. Tööriistade materjalile vastavalt jagatakse muinasaeg omakorda kivi-, raua- ja pronksiajaks.
2) Kirja kasutuselevõtuga algas ajalooline aeg ning see on jagatud ajajärkudeks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusim aeg.