Vaatasin nüüd juba julgemalt ringi. Tundus olevat tõeliselt huvitav seltskond. 
     Nurgas karunahkadel hakkasid silma kolm vanameest. Kahel olid käes kandle moodi pillid. Kolmas aga tundus kuidagi kummalisena. Jälgisin teda ja sain aru, et ta laulab midagi Trooja sõjast. No muidugi, taipasin, see on ju kreeklaste pime laulik Homeros! Loomulikult laulab ta teistele ättidele oma kuulsaid müütilisi lugusid, mis on aluseks Vana - Kreeka tuntud eepostele "Ilias" ja "Odüsseia". Mulle meenub, et need eeposed loodi VIII sajandi paiku.
     "Ilias" kujutab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast. Selles on tegelasteks suur hulk Kreeka ja Trooja kangelasi.
     "Odüsseias" on põhikangelaseks Odysseus - kreeklaste nupukaim vägilane, Ithaka saare valitseja, mees, kes oli Trooja vallutamise plaani, puuhobuse idee autor. Eepos pajatab tema  10 aastat kestnud seiklustest võõrsil pärast Trooja langemist.
    Kas oled kuulnud, kuidas vallutati Trooja linn? Jutusta.

     Tahtsin just Kalevipojaga sellest vestlema hakata, kui keegi turbanit kandev kiirustav hindu meie otsa komistas. Ta vabandas viisakalt ja tutvustas end - tema nimi olevat Judhisthira. Nimi tundus mulle väga võõrapärane. Palusin tal endast veidi täpsemalt rääkida.
   "Hüva," ütles ta. "Meie, india ,eeposed "Mahabharata" ja "Ramanjana" on tõesti eestlaste jaoks veidi keerulised ja nimed neis rasked hääldada. "Mahabharata" on üks maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid(koosneb 106 000 paarisvärsist). Tegelikku tekkeaega ei tea täpselt keegi. Teie tunnete varianti, mis on pärit 15.- 16. sajandist. Aga kuulake nüüd.
     Lugu juhtus muinasajal. Hastinapura linna valitses minu isa vend Dhritarastra. Tegelikult pidi valitsema küll minu isa Pandu, aga ta loobus ise troonist.
     Kasvasime koos onupoegadega. Õppisime koos ka sõjakunsti. Kui me noormeheikka jõudsime, korraldati võitlusmäng, mille võitsime meie vennaga, so Pandu pojad. Nüüd hakkas rahvas nõudma, et vanem meist asuks maad valitsema. See ei meeldinud aga onu Dhritarastrale ja tema poegadele. Nad tahtsid meid vennaga hävitada. Läksime peitu maapakku.  Viimaks leiti lahendus ja meie -Pandu pojad - saime pool kuningriiki valitsemiseks. Kahjuks jätkusid omavahelised kemplemised. Lõpuks toimus suur 18- päevane lahing, milles kõik onu liitlased surma said.
     Minust sai võimas kuningas. Hiljem aga loovutasin oma trooni venna pojapojale. Läksime vennaga erakutena Himaalajasse ja tõusime elu lõpul jumalate valda.
Aga nüüd, vabandage, mul on kiire..."
    Ja läinud ta oligi.