Penisabad tormasid kohe saabujate
kallale. Kalevipoeg asus neid vägeval käel pillutama. Viimaks haaras ta maast tamme ja
hakkas sellega maad segi pöörama, et see enam vilja ei kannaks.
Korraga ilmus ta ette tark, kes palus tema maa rahule
jätta. Kangelase viha vaibus ja ta palus Ukut seda maad õnnistada. Vastuteeneks rääkis
tark, et kodune kaaren oli kangelast halvasti juhatanud. Salavärav, millest lind oli
rääkinud, viib hoopiski põrgusse surmasuhu.
Sellepeale otsustas Kalevipoeg koju pöörduda. Ta lausus:
Kahetsusta, kulla vennad,
Käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui hõbevara,
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkus tunnistada;
Eks me leidnud eksiteelta, |
Vale- vainu radadelta
Tõelikke tunnustähti
Et ei suurel ilmal otsa,
Taara tarkusel ei rada
Kusagile kinnitanud,
Tõkkesida pole tehtud |
Lõpuks jõuti koduranda. Rändurmehed leidsid, et
Omal maal õitseb õnni,
Kodus kasvab kasu parem!
Tuleb tuttav teretama, |
Sugulane soovimaie;
Paistab lahkelt päevakene,
Paistvad taevatähekesed. |
*
*
*
1. Kas Kalevipoeg kahetses, et ta selle pika reisi ette oli
võtnud? Põhjenda oma arvamust näitega tekstist.
2. Mida arvasid pikalt reisilt naasnud mehed? Kas selline tunne on sulle tuttav?
3. Millised vanasõnad sobivad tänaste töölehtedega? Põhjenda.
- Igal pool on hea, aga kodu kõige parem.
- Oma maa on armas igaühele.
- Lind armastab oma pesakest ja laps oma kodukest.
- Oma kolle on kulda väärt.
- Oma kodu kullakene, oma maja marjakene.
- Oma maja on kuldne pesa, võõras maja on nõgesepõõsas.
- Oma maa marjukane, oma kodu kaunikane.
- Isamaa on marjukane, vierasmaa veripisara.
Küsimusi tööks E. Raua "Kalevipojaga"
1. Kuidas pääses Kalevipoja laev "Lennuk" neelukohas vee alla vedamisest?
2. Missuguseid küsimusi esitas hiiglane meestele ja kuidas vastas neile keeletark?
Loominguline ülesanne.
1. Kuidas võiks ära kasutada Sädemetesaare energiat? Kirjelda oma nägemust või ka
äriplaani. |