Kalevipoeg

       Müksasin vanakest, sest tahtsin ka eeposest endast midagi kuulda. Vanemuine ärkas ja oli kohe valmis edasi jutustama.
      "Nüüd kuula hoolega," lausus vanake ja võttis põuest paksu kapsaks loetud eepose. "Kuula, kui kenasti laulik meie poole pöördub"


                                                  SOOVITUSEKS
Laena mulle kannelt,
Vanemuine!
Kaunis lugu mõlgub meeles,
Muistse põlve pärandusest
Ihkan laulu ilmutada.

Ärgake, hallid muistsed hääled!
Sõudke salasõnumida,
Parema päevade pajatust
Armsama aegade ilust!

Tule, sa laulik- targa tütar!
Jõua Endla järv`esta!
Pikalt ju hõbedases peeglis
Siidhiukseid silitasid.


Võtkem tõe voli, vanad varjud!
Näitkem kadunud nägusid,
Vahvate meeste ja nõidade,
Kalevite käikisida!

Lennakem lustina lõuna`alle,
Paari sammu põhja poole,
Kus neid kasve kanarbikus,
Võsu õitseb võõral väljal!

 Mis mina kodunurmelt noppind,
Kaugelt võõral väljal künnud,
Mis mulle toonud tuulehoogu
Lainel lustil veeretanud;

Mis mina kaua kaisula kannud,
Põues peidula pidanud,
Mis mina kaljul kotka pesas
Ammust aega hellast haudunud:

Seda ma lauluna lõksutelen
Võõra kuulijate kõrva;
Armsamad kevadised kaimud
Varisenud mulla alla,

Kuhu mu lust lõõritusi,
Kurvastuse kukutusi,
Ihkava meele igatsusi
Koolja kuulmesse ei kosta.



Üksinda, lindu, laulan ma lusti,
Kukun üksi, kurba kägu,
Häälitsen üksi igatsusi,
Kuni närtsin nurmedella.
    

     "Päris kurb oli, aga ilus," nohises vanamees ja pühkis liigutuspisara.

ÕPI "Soovituseks" ILMEKALT LUGEMA.