Loe vaikselt, omaette. Varsti sa näed, et tegevus selles
loos ei ole õiges järjestuses, mistõttu on raske jutustuse mõtet tabada. Loe lõpuni
ja hiljem järjesta lõigud õigesse järjekorda
(märgi tärni asemele lõigu õige järjekorranumber).
* " Näe, sellel fotol süütab laternamees gaasilambi. Minagi
mäletan veel oma lapsepõlvest, kuidas laternamees õhtul mööda tänavat kõndis ning
gaasileternaid pika kepiga põlema pani. Meie sibasime tema kannul, imetlesime teda ning
lubasime, et kui suureks kasvame, siis hakkame ise ka laternameesteks. Tema aga astus ühe
laterna juurest teise juurde, tõstis oma pika, konksuga kepi, puudutas sellega laternat -
ja lamp lõi kollaka leegiga helendama. Nii ta sammus ikka ühe laterna juurest teise
juurde... "
* " Mul on täna öövalve, " ütles ema, kui ta Raivole lasteaeda järele tuli.
" Ära mine! " mangus Raivo.
" Ma pean! " kinnitas ema. " Haigetel olgu õde alati
käepärast. Selle jaoks ongi haiglas öövalved sisse seatud. Ja täna on minu kord.
"
" Kas isa on kodus? " päris Raivo virilalt. Üksi jäämist
ta ei sallinud ta mitte üks raas.
" Isa on veel tööl, " lausus ema, " aga ma viin su
sinna.
" Hurraa!! " hõiskas Raivo. " Isa töö juurde! "
* Õues seisis kaks autotõstukit. Raivo oli näinud ja teadis, et kui kusagil mõni
tänavalamp läbi põles või muidu rikki läks, siis sõitis autotõstuk kohale.
Montöör ronis korvi ja tõstukinool tõstis korvi koos mehega vajalikule kõrgusele.
" Seda ma joonistangi, " otsustas poiss.
* " Noh, mehed, olge siis tublid! " jättis ema hüvasti.
" Kui koju jõuate, ärge unustage -- õhtusöök on külmkapis.
Nüüd võis Raivo kaks pikka tundi, kuni isa vahetuse lõpuni, tema töö juures olla.
Toa keskel seisis raudjalgadega alusel selle ruumi valitseja -- juhtpult. See nägi välja
nagu üksteise kõrvale lükitud televiisorikastid, kuid ekraanide asemel olid seal
tillukeste värviliste lampide read.
Raivo vedas sõrmega ettevaatlikult üle klahvide.
* Hallipäine tädi jäi korraks mõttesse.
" Jah, nii see oli... Aga sinu isa vajutab siin toas juhtpuldi nupule -- ja kõikidel
tänavatel süttib elektrivalgus."
Raivo vaatas uhkusega oma isa, kelle teha oli kogu linna
tänavavalgustus.
" Isa, millal sa lambid põlema paned? " küsis poiss.
" Varsti, " lausus isa. " Näe, päike alles loojus. Aga sa võid, et aega
parajaks teha, vahepeal joonistada. Siin on paber ja pliiats. Lase käia! "
* " Näpud! " hoiatas isa " Ei mingit puutumist! Kui tahad siin puldiruumis
olla, siis istu vagusi. "
Kuidas küll isa ei mõistnud, et vagusi istuda on väga raske! On
täiesti võimatu.
" Tule siia , Raivo, ma näitan sulle midagi, " ütles
hallipäine tädi, kes sealsamas kirjatööd tegi. Ta võttis laualaekast ajalehe ja lõi
selle lahti.
" Vaata, " jätkas tädi, " siin lehes on juttu meie
linna elektrivõrgu juubelist. Seitsekümmend viis aastat tagasi hakati Tallinnas kasutama
elektrivalgust. Esialgu ainult korterites ja kauplustes. Aga tänavatel põlesid veel kaua
gaasilambid.
Raivo kuulas hoolega.
*Raivo istus isa töölaua taha. Ta vaatas valget paberit, vaatas sinist viltpliiatsit
ning oli nõutu. Mida sa oskad joonistada, kui hoopis ootad, et isa linnavalgustuse sisse
lülitaks. Poisi pilk libises aknast välja.
D.
Normet " Kümme ust"1985
|