LISA
Elektriloomad

     Loomariiki tundma õppides oled küllap kohanud palju imestamisväärset. Täna läheme kalale, kuid ettevaatust!    ELEKTER !     

Korraldame kalaretke Vahemere äärde.        Vahemeres uurime lähemalt merepõhja. Teiste põhjaloomade hulgas võime siin kohata elektriraid, kes on põhjamutta kaevunud.   Nii ootab ta oma toitu: usse, limuseid ja kalu.   Suuremad saakloomad haarab ta sageli rinnauimedega ja tapab elektriga.        Elektrirai elektrielund sarnaneb patareide kogumiga, ta saab seda ise tahtlikult tööle panna.   Rohke kasutamise korral saavad ka need patareid tühjaks  nagu päris patareidki ja neid saab uuesti laadida.	Inimene, kes elektriraile peale astub, võib saada tugeva elektrilöögi.
Niiluse jõe ääres õnge vette heites tuleb samuti ettevaatlik olla, sest õnge otsa võib hakata elektrisäga.       Elektrisäga pole küll suur ( kuni 65 cm ), kuid ta kaitseb end eriskummalisel moel - elektriga.   Tema elektrielundi toodetud elekter liigub mööda märga õngenööri ja võib õngitsejat tugevasti vapustada.	Egiptuse elanikud kasutavad elektrisäga ammusest ajast “elektriraviks”.
Lõuna-Ameerikas voolab mudane madal jõgi, milles võime kohata elektriangerjat.        Ta püüab saaki ja avastab sogases vees takistusi “elektripatarei” abil. Elektriangerja sabas asuv elektrielund suudab anda nii palju elektrienergiat, et see suudaks hetkeks läita 12 elektrilampi.        Suurim püütud elektriangerjas  oli kolme meetri pikkune.  Tavaliselt on nad umbes meetri kuni poolteise meetri pikkused.	Elektriangerjas võib võtta elu isegi inimeselt.