MÄSS ( 2. osa) Juku ei saanud uinuda. Tükk aega oli poisike kahevahel: kas minna jooma või püüda siiski magama jääda. Võitis janu. Tujutult ronis Juku lakast alla ja suundus eeskotta, kus seisis ämber kaevuveega. Juku avas ukse ning jäi rabatult seisma. Ei mingit kahtlust: seal möirgasid ja kargasid põrgulised! Jukut valdas õud. Ta virutas ukse kinni ja kihutas Leeno juurest kaitset otsima. Eerik vajutas kähku magnetoola kinni ja peitis vasknõu taha. Tommi ajas käriseva seeliku selga ja hakkas mööda põrandat puukruuse kokku korjama. Siis lükati kambriuks lahti ja kotta astus kõvasti köhiv Leeno. Tema selja tagant piilus hirmust värisev Juku. " Kus on põrgulised? Ma ei näe siin ühtegi põrgulist kargamas, " rahusta Leeno õpipoissi. " Ainult Tommi ja Eerik toimetavad kojas. Näe, kruusid on teistel maha kukkunud. Mine korja üles! " Juku aga raputas sõnatult pead ja lippas kaevule jooma. Siin kojas seisnud vett tema igatahes ei puutu! Leeno läks kolde juurde, istus madalale järile ning hakkas kustuvaid süsi roobiga liigutama. Hääbuma hakanud leek sai uut jõudu. Justkui järgnedes Leeno sõnatule kutsele istusid ka Tommi ja Eerik kolde ette. " Leeno, ütle..." küsis Eerik ebaledes " ütle, kas tulevikuinimesed on õnnelikumad? Õnnelikumad kui sina? Õnnelikumad kui meie? " Leeno tõstis pilgu hõõguvatelt sütelt, silitas vaikselt nurruvat kassi ning vaatas lastele läbitungivalt otsa: "Mida teame meie tuleva põlve rahvast? Mida teab tuleva põlve rahvas meist? " Tommit aga hakkas vaevama uus mõte. Jahmunult pöödus ta Eeriku poole: " Kas tõesti tulevad uued sajandid, kus meie peale vaadatakse nii, nagu meie praegu siin vaatame nende peale? " Eerik jäi vastuse võlgu, sest Leeno, kohendades roobiga süsi, jätkas justkui omaette. " Inimesel ep ole kuhugi minna. Igaüks on oma päevade sees kinni. Ei saa inimene oma sündimise kohta valida, ei saa inimene oma sündimise aastat valida. Inimene peab elama selles paigas ja selles ajas, kuhu ta on sündinud... Aga see, kuidas tema elab, vaata see on juba enda teha. " " Kas sina usud, et meie oleme sündinud viiesaja aasta pärast? " küsis Tommi õhinal " Usun küll, " kostis Leeno rahulikult. " Egas inimesed sündimata jää. Ikka sünnivad inimesed -- saja aasta pärast ja viiesaja aasta pärast ja aastast aastasse -- ikka sünnivad uued inimesed. " " Aga me elame ju hoopis teises ajas! " hüüdis Tommi. " Ja nüüd tulite meile" , ütles Leeno rahulikult. " Aga kuidas? " nõudis Eerik. Leeno vaatas lastele eriskummaliselt otsa ega vastanud. " Ütle, kuidas! " mangus Tommi. Talle tundus äkki, et see salapärane naine peab kõike teadma. Leeno vaatas tulle, silitas musta kassi ja ümises justkui vana lugu meenutades: " Päevade pael jookseb meie käes nagu lõng sõrmede vahelt. Jookseb aina edasi. Aga juhtumisi ka tagasi. Edasi ja tagasi: Tagasi ja edasi... Ja tulevad aina uued kevaded ja suved... "
1. Kui loed Dagmar Normeti lasteromaani " Lõvi ja
lohe", saad teda, kuidas lapsed sattusid keskaega. |