Valgust hakati
tõsiselt uurima alles 17. sajandil. Kõige enam huvitas teadlasi küsimus, kuidas valgus
levib.
Kord avastas teadlane Toricelli, et valgus paistab ka
läbi baromeetri ülaosas oleva tühiku, vaakumi. Vaakum on niisugune keskkond, kus
aineosakesed puuduvad.
Järelikult ei vaja valgus levimiseks mingit ainet!
See oli müstiline, sest sellel ajal juba teati, et heli, mis
muidu näis valgusega väga sarnane, levib vaid ainetes.
Niisiis pole
valguslained helilainetega sarnased.
Valguslained erinevad helilainetest selle poolest, et
..........................................................
.............................................................................. Valgus on teatavat liiki elektromagnetlaine.
Peale valguse on olemas veel teisigi elektromagnetlaineid,
näiteks raadiolained ja soojus.
Elektromagnetlained
võivad läbida täiesti tühja ruumi, vaakumit. |
 |
"Sellest, mismoodi valguslained täpselt levivad,
räägime lähemalt hiljem," teatas õpetaja.
"Nagu juba nimestki näete, on valgus seotud elektri ja
magnetjõuga. Kui me ükskord sinnamaani jõuame, pöördume valguse juurde tagasi. Nüüd
aga räägime pisut valguse kiirusest."
"Kas meie saaksime
mõõta valguse levimise kiirust?" ................... |
Kui
kiiresti valgus levib?
Kord otsustas teadlane Galilei mõõta, kui suur on valguse
kiirus.
Katses püüdsid teadlane ja tema teener kindlaks teha, kui
kiiresti levib laternavalgus teenrist teadlaseni.
Katse ebaõnnestus ja Galilei järeldas, et valguse kiirus on sel
teel mõõtmiseks liiga suur.
"Tänapäeval teame, et maailmaruumis pole midagi kiiremat
kui valgus. Valgus ja teised elektromagnetlained levivad kiirusega 300 000
km/s."
"Missugused teated
kõige kiiremini kohale jõuavad, kas helid või valgussignaalid?" küsis õpetaja
lõpetuseks:
...........................................................................................................................
"Kui teil oleks vastasmajas elavale sõbrale vaja kiiresti
teatada, et ta kohe õue tuleks, kuidas sa seda teeksid?Kas toimiksid öösel ja päeval
erinevalt?"
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
"Kuidas annaksid teate edasi naabertoas olevale
sõbrale?"
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
"Aga kas teate, kuidas saab läbi seina juttu pealt
kuulata," küsis Peeter. "Kes teab, kirjutagu siia!"
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................ |