KORDAME KAASHÄÄLIKUTE (l, m, n, r, s, v) MÄRKIMIST KIRJAS

Eesti keele kaashäälikud on....................................................................................
Kaashäälikute hulka kuuluvad ka sulghäälikud .................................. . Nende märkimine kirjas erineb aga oluliselt teiste kaashäälikute pikkuse märkimisest kirjas.
    Praegu aga jätame sulghäälikud kõrvale ja kordame üle pealkirjas märgitud kaashäälikute pikkuse märkimise.
Kaashäälikud erinevad oma pikkuselt.
Need võivad olla 1)....................... 2) ................... 3)...................... .

 


Lühike kaashäälik kirjutatake ....................... tähega.
Pikk ja ülipikk aga ...................................... tähega.

 
 

1.  Häälikupikkuse muutmisel ei muutu üksnes kirjapilt, vaid ka sõna tähendus.

kala - kalla
kuma - kumma
kana - kanna vare - varre
susi - sussi

Too veel selliseid näiteid!


(n)............................. , (l).............................. , (s).............................


2. Muuda v sõnas ülipikaks . Koosta saadud sõnadega lauseid.

rivi - ................ ................................................................................................
tava - ............... .................................................................................................
kivi - ................ .................................................................................................

3. Jälgi järgmistes lausetes märgistatud kaashääliku pikkust. Jaota sõnad õigetesse tulpadesse.


1) Sügisel, kui puudel on veel lehti küllaga, ehmatab meid looduse värviküllus. 2) Suvel meelitab soe merevesi lapsi vette hullama. 3)  Koolivaheaeg ongi hullamiseks mõeldud. 4) Hoolas peremees korjab tarre viimsegi kõrre. 5) Lapsed võtsid tassi, et sööta oma kassi. 5) Väike Alla ronis palli järele kapi alla.
6) Nüüd pidi ema võtma kammi, et tütre juukseid kammida. 7) Garderoobist oli Ahti kinnas kadunud. 8) Kes selle küll ära vinnas?


pikk kaashäälik ülipikk kaashäälik