2. Loe! Hiljem kasuta tavakeelse sõna asemel metafoore. Kirjuta  vihikusse
jutuke, milles kasutad metafoore.

    Oli imeline sügishommik. Pilved   seisid taevas paigal, otsekui oleksid sinna ankrusse jäänud. Seisin üksi sellel väikesel saarel keset merd. Minu ümber sätendas sile veepind. Mul ei olnud aega märgata õisi kadakate all, sest mu tähelepanu tõmbasid  kastemärjad ämblikuvõrgud põõsastel. Minu peas olid korrastamata mõtted. Kas kõik oli nii ka vanal ajal? Kas suudab inimene kõike seda säilitada, või laseb ajal, mil tehakse aina uusi avastusi, sellel hävineda.
    Ja äkki ei olnud ma enam üksi. Kadakapõõsa tagant pistis oma suure pea välja põdravasikas, kes ei osanud minust midagi arvata.  Ehk tundis temagi esimese lume lähenemist. Tuleb talv ja põdravasikas jääb terava lume ja tuulte hooleks. Aga ta  saab sellest suurepäraselt üle.
    Nii me siis olime põdravasikaga kahekesi ega märganud vist kumbki, kuidas meie ümber oli tõusnud hallikas udu, mis jättis enda varju mere ja üksikud väikesed saarekesed selles.

3. Leia metafoorne vaste  tavakeelsele sõnale!

    rebane --
    orav --
    jänes --
    sammal--
    väike laps --
    taevatähed --
    jutukas inimene --