Närvirakud juhivad meeleelunditelt saadud ärritused seljaaju ja peaajuni.

     Seljaaju on justkui jäme närvikaabel, mis juhib teateid ajju ja saadab ajust tulevaid teateid erinevatesse kehaosadesse laiali. Seljaaju asub selgrookanalis, mis  kaitseb teda vigastuste eest.

     Närvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju.
     Kui teated jõuavad ajju, salvestatakse need närvirakkude poolt.
     Info salvestamise, töötlemise ja edasisaatmisega tegeleb peamiselt meie aju poolkerasid kattev hall närvirakkude kogumik - hallollus. See koosneb paljudest miljonitest närvirakkudest."
aju.jpg (33591 bytes)       "Nagu näete, on aju ehitus üsna sarnane mikrokiipide omaga.
     Kui info on töödeldud, salvestatekse see ja saadetakse mööda närve uuesti meie kehasse laiali. Siis saame aru, mida me näeme ja kuuleme ning mõistame, milliseid liigutusi peame tegema."   
     "Nii et mõnes mõttes on inimesed ja robotid üsna sarnased," nentis Peeter. "Nad erinevad selle poolest, et:
.......................................................................................................
.......................................................................................................
     "Miks tunneme valu alles mõni hetk pärast kuuma pliidiraua puudutamist?" küsis õpetaja.
..........................................................................................................................................................
..........................................................................................................................................................
      "Seda aega, kui kiiresti me ärritustele reageerime, nimetatakse reaktsiooniajaks."

Mõõdame reaktsiooniaega

A: Kõigepealt meisterda reaktsiooniaja mõõtmise skaala.
1. Lõika välja skaala ribad ja kleebi need kokku. Saadud skaala kleebi meetrise joonlaua keskossa.
    Mõõtskaala näitude vahed pole ühelaiused. Nad märgivad sekundi murdosi.
B: Reaktsiooniaja mõõtmine.
     Reaktsiooniaja mõõtmiseks on vaja vaatlejat ja katseisikut.
1. Vaatleja seisab katseisiku ees ja hoiab joonlaua ülemisest otsast kinni.
2. Katseisik hoiab oma käe mõõtskaala alumise näidu lähedal, kuid ei puuduta joonlauda. Ta peab olema iga hetk valmis haarama kukkuvat joonlauda, kui vaatleja selle lahti laseb.
3. Märku andmata laseb vaatleja joonlaual kukkuda.
4. Katseisik püüab kukkuvat joonlauda 3 korda.
   Iga kord märgitakse üles, millise sekundinäidu juures joonlaud kinni püüti.
   1. katse: ...........s     2. katse: ...........s      3. katse: ...........s
5. Kas sinu reaktsiooniaeg paranes? .......... Kuidas saad seda põhjendada?
........................................................................................................................
........................................................................................................................
6. Miks on kiire reaktsiooniaeg väga tähtis?
........................................................................................................................
........................................................................................................................

skaala.jpg (6357 bytes)

        "Ühest asjast on raske aru saada," ütles Rein. "Arvutid ju iseenesest ei tööta - nad kasutavad elektrienergiat. Aga kuidas aju energiat saab?"
     "Aju kasutab energiaallikana suhkruid," ütles õpetaja. "Nii, et kui teed mõttetööd, pead sööma
.........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................