Aju nagu arvuti
"Nagu eelmises
tunnis juba jutuks tuli, on arvuti mingis mõttes inimesega üsna sarnane. Ainult et
inimese aju on igast kompuutrist parem.
Kui arvuti saab teateid ja andmeid kätte klaviatuuri,
hiire, telefoni, faksi või muude sisestusseadmete kaudu, siis inimese
"sisestusseadmeid" peaksite te hästi teadma."
"Mille abil saab inimene uusi teateid?"
............................................................................................................................................................. |
"Meie meeleelundites on erilised vastuvõtjad erinevate energiate - valguse, heli ja
soojuse - tajumiseks."
"Arvutites muudetakse teated elektrilisteks impulssideks.
See teeb võimalikuks nende imekiire liikumise. Ka inimene pole kehvem.
Meeleelundites muudetakse vastuvõetud teated
ärritusteks, mis sarnanevad suuresti elektrilaengutega, millega tutvusite
juhtmete juures."
"Ärritused liiguvad meie kehas edasi mööda omamoodi
"juhtmeid" - närve."
Inimese närvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust
ning närvidest.
|
Inimese närviteed.
Märgi joonisele närvide, seljaaju ja peaaju asukohad. |
Üle kogu meie keha on laiali
tohutu hulk närvirakke, mis katavad meie nahka ja meie keha organeid võrgustikuna.
 |
Närvid
on erilised inimese keha rakud, millel on väga pikad harud, jätked.
Närvirakkude lühikesed jätked
võtavad vastu ärritusi.
Närvirakkude pikad jätked ulatuvad teiste närvirakkudeni ja
nende kaudu liiguvad ärritused edasi ühelt närvirakult teiseni. 
Ärritust antakse närve mööda edasi elektrilise impulsina.
Närvirakkude ühenduskohtades annab närvierutuse üle ühelt
närvirakult teiseni eriline keemiline aine. |
"On teil mõnikord tulnud peavalurohtu võtta?" küsis
õpetaja.
"Peavalu on tegelikult valuaisting, mida me tunneme, kui
närve mööda jõuab ajuni teade, et meiega on midagi lahti.
Et valu peatada, tuleb lihtsalt peatada selle keemilise aine
liikumine ühelt närvirakult teisele. Seda teebki peavalurohi.
Muidugi tuleb ka valu siis tagasi, kui valuvaigistaja mõju
lõpeb." |
|
|