Telefonitorus ühes otsas on *süsimikrofon,
mille abil muudetakse helilained elektrivooluks; teises otsas on *telefonikapsel
elektromagnetiga, mis muudab voolu muutused helivõnkumiseks.
Telefoniaparaadi kestas on:
*elektrikõlisti;
*valijaketas, mille abil saadetakse valitav number kindla vooluimpulsside
kombinatsioonina keskjaama. Varem andis telefoniühenduse
keskjaamas istuv telefonist, kes soovitud numbri kohaselt tõstis ümber pistikuga
juhtmeid.
Tänapäeval toimub telefonside automaatkeskjaamade
kaudu. |
 |
Tee telefon kahest papptopsikust ja
nöörist!
Rääkides ühe topsi sisse, kanduvad
helivõnkumised piki nööri ja jõuavad teise kuulaja kõrva.
Topsitelefon sarnaneb päristelefoniga selle poolest, et
.................................................................................................
.................................................................................................
Peale elektrijuhtmete saab telefoniühendust pidada ka
...............................................................................................
............................................................................... abil.
Videotelefon võimaldab vestluskaaslast näha ja kujutisi
edastada. |
 |
|
Faksid on seadmed, mis
kasutavad telefonsidet, et saata mitmesuguseid teateid ja isegi pilte. Pilt kodeeritakse
ridade kaupa elektrilisteks impulssideks ning pärast vastupidi.
1. Joonista ruudulisele paberile 10x10 ruudust koosnev ruut. Värvi selles mõned ruudud
mustaks, et moodustuks pilt või muster.Värvid kodeeri järgmiselt: 0 - valge ruut, 1 -
must ruut
2. Saada oma pabertelefoniga sõbrale pildi koordinaadid ridade kaupa. Näit. 0110110110
Kas sõber sai sama pildi?
"Valige, kumb
vastus on õige," ütles õpetaja lõpetuseks
"Telegraafi ja telefoni abil saab saata teateid kauge maa
taha:
a) läbi õhu b) mööda elektritraate.
"Kuidas siis laevadega saab sidet pidada," tahtis Rein
teada.
"Kas teie teate?" |
|