Kuidas tekkivad uued ained?
Kui vesi jäätub või aurustub,
läheb ta ühest olekust teise. Aurustumine, tahkumine, veeldumine ja sulamine on
nähtused, mille korral muutuvad küll aine olek ja kuju, kuid tema koostis mitte. Jää,
vesi ja veeaur koosnevad ikka samadest veemolekulidest.
Ainetega toimuvad aga ka sellised nähtused, mille tulemusel
tekib ühest ainest teine aine. Uus aine koosneb juba teistsugustest molekulidest ja tal
on teistsugused omadused. Niisugused nähtused on näiteks puidu põlemine ja raua
roostetamine.
Puudest tekkib põlemisel süsi ja tuhk.
| Sile ja läikiv nael muutub
roostetamisel pruuniks ja pudedaks. Muutused, mis sedalaadi nähtuste käigus toimuvad, pole kergesti pööratavad. Sütt lõkkeasemel ei õnnestu kuidagi puudeks tagasi muuta ning rauarooste enam rauaks tagasi ei muutu. |
 |
 |
| Seetõttu nimetatakse nähtusi, mille käigus tekkib uus aine, pöördumatuteks nähtusteks. | ||
 |
Hulgaliselt nähtusi, mille käigus tekib uus aine, toimub ka teie pere köögis.
Õhtusöögiks on kas keedetud kartulid, pasta või riis. Nagu sa tead, muutuvad keemise
käigus nende toiduainete omadused: värvus, maitse, lõhn. Vorsti küpsetamisel moodustub vorsti pinnale krõbe koorik, liha aga pruunistub. Tead, et värsked ja hapukurgid ei maitse sarnaselt. Hapnemise käigus toimuvate nähtuste tõttu muutub kurkide maitse. Uue aine teket võib märgata, kui muutuvad ainete lõhn, värvus ja maitse. |
1. Otsusta, kas tegemist on aine kuju ja oleku muutumise või uue aine tekkega ning märgi sobivasse kohta tabelis ristike!
|
 |
Erinevaid nähtusi, mis ainetega
toimuvad, põhjustab energia. Nähtuste toimumiseks vajalik energia võib olla
erinev.
2. Kas oskad nimetada mõnda energialiiki, mis põhjustab eelmises tabelis nimetatud
nähtusi?...........................................................................................................................