Ämblikust

Muistendis arvatakse, et ämblik ehk härmavedaja sai võrguniidi taevast alla laskumiseks heateo eest. Ämblik juhatanud Jumalale taevavõtmed kätte. Kujutlus kõigevägevama erilise kaitse all olemisest määrab inimese säästva suhtumise ämblikesse.
Ämblik on jumala poolt õigeks tunnistud loom. Ämblikule ei tohi mitte haiget teha ja teda ei tohi mitte tappa. Kui seda tehakse, siis on see suur patt, selle eest tuleb inimesel ühekorra vastust anda, kui ta on ämblikule haiget teind.
Teisal on öeldud: Ära tapa ämblikku. Tema läheb taeva ja kaebab so tegu üles.
Eestlastel on levinud kujutlus ämblikust kui õnneloomast, kelle kahjustamine võtaks inimeselt õnne. 
Kui sa omas majas hämbliku näed, siis on sul õnn majas; tapad sa aga hämbliku, siis kaub õnn su majast. Hämblik on õnnelind. Keelu põhjendused, miks ämblikku tappa ei tohi, on veel: 

Rahvauskumused toimivad tänapäevalgi. Kuigi ämblikuvõrgud kodudes ära pühitakse ei surmata nende omanikku : Mina tean, et ämblikku ei tohi tappa. Mina ei tapa teda meelega kunagi, pühin sealt kõrvalt ära. 
Paljude inimeste alateadvuses püsib ka ämblikukartus. Ämbliku kontakti inimesega – nägemist elamus, rõivastel, käel on arvatud hea õnne endeks. See võis tähendada ka kohtumist hea sõbraga, kirja saamist (eriti nüüdisaja lastefolklooris), head lambaõnne, rikkust, kingitust. Oluliseks on peetud ämbliku nägemise aega:
hommikul – hoolt, head, halba, haigust; lõuna ajal – leina; õhtul – õnne, õnnetust jts. 
Tähenduslikuks on peetud samuti seda, kas ämblik laskub võrguniiti pidi allapoole või tõuseb ülespoole.
Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis tähendab see kogu päevaks õnne ja kaugemalegi veel. Kõrge, suurte jalgadega ämblik, must ämblik – need tähendavad õnnetust – on surmasaadikud. Õhtupoolne nägemine ei tähenda midagi, ainult hommikune. 
Pikkade jalgadega ämblik olevat õnneämblik.Ristiga ämblik tuleb ära tappa, siis ei sure nii ruttu ära (sest ristiga ämblik tähendab surma). 
Ämblikud on olulised ka ilmaennustamisel. Looma pesasolek on halva ilma, äikese, vihmasaju enne; aktiivne tegutsemine hoones või väljas tähendab ilusat, kuiva, sooja ilma.
Rahvameditsiinis kasutati ämblikuvõrku verejooksu sulgemiseks: 
Ku aav om, ku verd jooseb, sis pane ämblikuvõrku pääle, sis võtab kohe verejoosu tagasi. Sii om õige. Sia arvad, et ei tää, kus sii rohi saias [saadakse]. Taevast tuleb see. Ikki korjatas kokku egält puult ja tetäs (Karksi, 1936).

1. Mida sina arvad ämblikust?
2. Nimeta kirjandusteoseid ja filme, milles räägitakse ämblikust.
3. Millised nimed sobiksid ämblikele?
4. Tee intervjuu ämblikuga.
NB! Ära esita küsimusi, mis algavad küsisõnaga kas.