SALAPÄRANE KOOSELU
Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate
ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga
erinevad.
Kooriksamblikud moodustavad
puutüvedel ja kividel koorikutaolise katte. Kõige tuttavam neist on kirisamblik. |
 |
| Põõsassamblikud meenutavad
väikseid põõsakesi nagu näiteks islandi samblik või siis ripuvad hallide
koonaldena puuokstel nagu näiteks puuhabe. |
 |
 |
| Lehtsamblikud, näiteks
seinakorp, koosnevad mitut viisi kurdunud ja kõverdunud hõlmadest. |
 |
 |
Värvilt on samblikud
hallikad, rohekad, pruunikad, harvem kollakad. Neil pole lehti, juuri ega varsi.
Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid kasvab väga
erinevates tingimustes - lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes, troopilistes
vihmametsades.
| Samblike ebatavaline vastupidavus on
tingitud sellest, et nad koosnevad kahest elusorganismist - seeneniidistikust ja selle
vahele põimunud vetikarakkudest. |
 |
Seeneniidid on
võimelised endasse imema õhuniiskust ja võtma ümbritsevast keskkonnast vett,
mineraalsooli ja süsihappegaasi. Oma eritiste abil suudavad sambliku seeneniidid
lahustada kivimeid. Seeneniidistik ise pole aga võimeline valmistama toitaineid.
Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste - rohelisi
"päikesepatareisid".
Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud mineraalained ja vee ning toodavad
valgusenergiat kasutades toitaineid. Valmis toitaineid kasutab ka seen. Nii toimub seene
ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos.
1. Vaatle samblikke kooli lähedal pargis .
Samblikud kasvavad peamiselt ...................................
ja ................................... .
Leidsin ................. erinevat samblikuliiki.
Kõige rohkem samblikke kasvas
.........................................................................
........................................................................................................................................
Võta näidised erinevatest samblikuliikidest, mida leidsid ja
paiguta nad ümbrikku.
Milliste samblikega on tegemist? |