Kübarseened

     Kübarseente hulka kuulub enamik meile tuttavatest seentest.
     See, mida me seenest näeme ja ära tunneme, on vaid üks osa temast - viljakeha.
     Suurem osa seenest - seeneniidistik - elab oma elu meie silmade eesvarjatult mullas.   

    
     Erinevad seeneliigid kasvavad eelistatult teatud puuliikide juures.
     Näiteks kaskede lähedalt võib leida kukeseeni, kasepilvikuid, kollaseid pilvikuid ja kasepuravikke.
     Metsas kasvavate seente niidistik on ühenduses puujuurtega. Seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetaga ja saavad ise puujuurtest toitaineid.

1. Milliseid seeni võib sinu arvates leida kaskede lähedusest!
.........................................................................................................................
.........................................................................................................................

     Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest.
    
     Kui muld sisaldab ühtlaselt niiskust ja toitaineid, siis kasvab seeneniidistik igasse külge laiali ühtlase kiirusega ja põimib läbi järjest suurema ringikujulise pindala. Ringi keskel, kus toitained on ära kasutatud, vana seeneniidistik sureb ja kõduneb.
     Viljakehi moodustavad ainult seeneniidistiku nooremad osad. Seepärast võime mõnikord leida seeni kasvamas ringina, mida tuntakse mõnel pool "nõiaringidena". Vanade rahvajuttude järgi armastavad neis tantsida nõiad.
     Enamiku seente seeneniidistik alustab oma elutegevust kevadel niipea, kui on piisavalt niiskust ja soojust. Õige seenehooaeg aga algab suve teisel poolel, kui seeneniidistikku on kogunenud juba piisavalt varuaineid viljakehade moodustamiseks.
     Seente eosed valmivad viljakehadel.

4-9-5-3.jpg (9120 bytes)
sampinjon

      Kindlasti sa tead, et mitte kõiki seeni ei või korjata ja süüa. Eestis leidub ligi 150 seeneliiki, mille söömine võib lõppeda mürgistuse või koguni surmaga.

2. Vaatle ja leia tunnused, kuidas eristada valget kärbseseent heast söögiseenest sampinjonist.
................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................

4-9-5-4.jpg (10795 bytes)
valge-kärbseseen
     Kärbseseente perekonda kuulub Eestis 15 liiki.
     Esimeste seas ilmub sügisel punane kärbseseen, särav, uhke ja ahvatlev!
     Selle kaunitari söömine paneb inimese purju nagu viinajoominegi.
     Mõnede põhjamaa rahvaste hulgas on üsna levinud joovastava joogi valmistamine punasest kärbseseenest. Kuid proovida seda ei maksa, sest inimesele on kärbseseenejoogis sisalduvad ained mürgid, mis tekitavad peale pahaolemise ka muud halba meie tervisele. Punase kärbseseene leotist on kasutatud kärbeste tõrjeks.
     Mõned kärbseseened, näiteks roosa kärbseseen, on aga vaid nõrgalt mürgised ja neid saab kupatatult süüa. Proovida seda siiski ei soovita, sest roosa kärbseseenega on väliselt väga sarnane väga mürgise kollakaspruuni kübaraga panter-kärbseseen.
     Põhjamaa varjuka kuusemetsa samblases süles hakkab septembri algul kasvama ka
tõeline seeneriigi kaunitar - üleni valgesse riietatud, sale, sihvakas, tagasihoidlik valge kärbseseen.Tema sarm on aga täis salakavalust. Valge kärbseseen on sajandite vältel kogunud oma arvele sadu ohvreid. Inimesele surmav kogus mürki on juba ühesainsas seenes.

3. Kas sina tead, milliseid seeni kohe päris kindlasti süüa ja korjata ei tohi?
...........................................................................................................
...........................................................................................................