Ka selgroogse loomade
rühmitamine toimub loomade .................................................. alusel.
Kõige ürgsem rühm selgroogsete hulgas on kalad.
Kaladel on ......................................., mille abil nad hoiavad tasakaalu ja
liiguvad vees edasi.
Kalasid iseloomustavad veel:
...............................................................................
.............................................................................
.............................................................................
.............................................................................
.............................................................................
Eesti kaladest tunnen järgmiseid liike:
.............................................................................
.............................................................................
.............................................................................
Kalade paarilistest rinna- ja kõhuuimedest kujunesid aja jooksul
välja ...........................................
Teadlased on kindlaks teinud, et esimesed kahepaiksed
arenesid ..............................................
Kahepaiksed ei saa elada ilma ............................ ,
sest ............................................................................
...................................................................................
Kaladest eristab kahepaikseid see, et:
- ................................................................................
- ................................................................................
Eestis esineb järgmiseid kahepaikseid:
...................................................................................
..................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
Kahepaiksetest, kes kohastusid eluga maismaal kujunesid välja roomajad.
Päikese eest kaitseb roomajaid ............................
....................................................................................
Roomajad ei suuda oma kehasoojust reguleerida - see kõigub
koos ümbruse temperatuuriga. Seepärast on roomajad aktiivsed
................................................ ilmaga.
Roomajate paljunemine pole enam seotud veega, nad munevad
..............................................................
Eestis elavad roomajatest järgmised sisalikud ja maod:
....................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
|
latimeeria
|
Latimeeria, kes elab India
ookeanis, Aafrika ranna lähedal. Latimeeria uimed meenutavad oma ehituselt maismaa
selgroogsete loomade jäsemeid.
Teadlased arvavad, et magevees elavad latimeeria-sarnased kalad
olid ürgsete kahepaisete loomade eellasteks. Nad elasid soistes paikades ja võisid
roomata ühest veekogust teise uimede abil. |
ürg-kahepaikne
|
200 miljoni aasta eest oli Maa
soine. Soodes elasid hiiglaslikud kahepaiksed, kes olid 5-6 m pikad ja sarnanesid nüüdisaegsete
krokodillidega.
Tänapäeva kahepaiksetest sarnanevad oma esivanematega kõige
rohkem vesilikud, kuigi on neist palju väiksemad.
Ka ilma sabata kahepaiksetel - konnadel ja kärnkonnadel - on
saba olemas kullesena, kuid taandareneb hiljem. |
stegosaurus
|
Taimtoiduliste stegosauruste kehal
olevad ogad ja sarvjätked olid kaitseks kiskjate eest.
Dinosauruste hiilgeaeg lõppes 65 miljoni aasta eest. Arvatakse, et ürgsete roomajate -
dinosauruste - väljasuremises mängis peamist osa konkurents täiuslikemate loomarühmade
- lindude ja imetajatega. |
|