Oletame....
"Või ikka seesama vana, kui rahvas nii tahab," ütleb ema.
Oletame, et isa on poliitika suhtes väga kriitiline ja pettunud.
"No oleks siis kellegi poolt valida," lööb ta käega. "Võta üht ja
viska teist. Kes on võimekad ja targad, on kõik millegagi vahele jäänud ja kelle
reputatsioon püsib laitmatu, on lihtsalt äpu."
Sina
muidugi, oletame, ei saa asjast aru. Ei saa aru, et miks pisikestest probleemidest nii
palju rääkida. Tõused, oletame, otsustavalt püsti ja ütled: "Olgu, ma teen selle
ära."
"Misasja?" küsib isa ja hammustab hooletusest teetassi. "Mis sa ära teed?"
"Valimised," vastad sina külmalt. "Uurin välja, mis asi see on,
mõtlen strateegiliselt, üldistan seal, kus vaja, lahendan probleemid."
Sa tead, et sul on väga nutikad klassikaaslased, kes on alati toeks ja siis on meil veel
sõbrad teistes koolides. Sa lihtsalt tead, et sellest saab asja.
"Tegelikult on see hea mõte," leiab ema. "Nooruses on jõud. Huvitav, miks me juba eelmiste valimiste ajal selle peale ei tulnud?"
"Kes seda kõike teab," laiutab isa käsi. "Ei noh, ja eelmiste ajal oli ta alles lasteaias."
"Nüüd aga käib ta juba neljandas. See on väga paras aeg karjääri alustamiseks."
Isa mõtiskeles veidike selle üle rahuloleva näoga ja nõustus siis.
Ühesõnaga, sulle antakse asja korda ajamiseks perekonna poolt vabad käed. Peaasi - teed nii, et oleks kellegi poolt valida. Ise tead, mis teed.
No nii...Sul on terve õhtu nuputamist. Saad aru, et oled ühe küllalt raske aga samas huvitava kohustuse endale võtnud. Mis kõik ei tule selgeks teha! Sest kui juba valimisteks läheb, siis peab teadma, mis asi on riik ja kuidas ta toimib, valmis mõtlema platvormi, moodustama partei struktuuri jne. Rääkimata oma meeskonna loomise saladustest. Sa mõtled õhtu läbi ja veidike ööselgi teki all ja kogu koolitee.
Nüüd tuleb klassikaaslaste juurde minna ja võtta ligi sõbrad ka mõnest teisest koolist ning asuda uurima. Ja kui sa ükskord arvutiklassi kõrval klassikaaslasi näed, lähevad su häälepaelad valla........
Siia kirjutad, mida sa täpselt klassikaaslastele räägid ja kuidas sa veenad neid osa võtma oma idee elluviimisest.
.....................
.....................
....................
Valimiste töö on meeskonnamäng. Seepärast kirjutad siia kõigi teie grupis osalevate laste nimed:
1....
2....
3. ....
Olete üks grupp. Oma grupile panete nimeks:
[kirjuta siia grupi nimi]
See tähendab, et olete küll erinevad inimesed, kuid ühe asja eest olete nagu üks mees või naine väljas. Oletame, et töötate koos, vaidlete koos, mõtlete koos ja vastutate ka koos.
Oletame, et isa ja ema on sinu võimalikust valimisedust sama sisse võetud kui sa ise. Ja muidugi on nad vaikselt sulle kooli järele tulnud. Lihtsalt, et kaasa elada. Juba nad piiluvadki uksest sisse ja uurivad, et kas sa oled ka juba teiste koolidega kontakti võtnud.
"See on tegelikult oluline, sest valimised on ju üle vabariigi ja iga hääl loeb," ütleb isa.
See on hea mõte. Võtad ühendust järgmiste koolide järgmiste klassidega:
[Oletame, et kirjutad siia koolide nimed]
Tõenäoliselt selgub, et ka seal klassides on samasugused grupid juba moodustatud. Ja igast klassist soetad sa endale ühe grupi, mis on sama suur kui sinu enda grupp. No nii 3 - 5 tegijat. Pikalt seekord ei räägi. Lihtsalt kontrollid, kas side töötab ja kes täpselt on teisel pool otsas. Kõik toimub ikka omas järjekorras ja lähema tutvuse tegemine nii isiklikust kui poliitilisest aspektist tuleb homme- ülehomme.
Saad ühenduse teiste koolidega ja kirjutad üles nende gruppide liikmete nimed, kellega te koostööd alustate(nimetame neid lugupidavalt kolleegideks):
1. [kool]
1. [kolleegide nimed]
2.
3.
2.
1.
2.
3.
3.
1.
2.
3.
See ongi tänaseks kõik. Vaja muud ka teha.