Valimisplatform
Milliseid erinevaid ühiskonnagruppe on Eestis?
Pered, pensionärid, põllumehed, suurärimehed, väikeettevõtjad, haritlased,
rahvusgrupid kes kõnelevad teises keeles jne.
Erinevatel gruppidel ühiskonnas on erinevad huvid.
Millised huvid võiksid olla meie poolt pakutud ühiskonnagruppidel?
Millise ühiskonnagrupi huvisid tahaksite eelkõige esindada?
Millised huvid võiksid olla meie poolt valitud ühiskonnagrupil?
Oletame, et selgub, et tahame oma poliitika suunata mitmele erinevale ühiskonnagrupile -
näiteks noortele ja edukatele ja pensionäridele.
Neil ühiskonnagruppidel võivad olla vastandlikud huvid - näiteks pensionärid tahavad
saada suuremat pensionit aga seda saab suurendada vaid siis kui võtta noortelt inimestelt
rohkem makse.
Sellisel juhul tuleb mõelda ja välja pakkuda lahendusi, või kui probleem näib
lahendamatuna, valida välja vaid üks ühiskonnagrupp.
Alustame oma poliitilise platformni ülesehitamist. Lahtiseletatult tähendab see täpse
plaani koostamist - mida me ette võtaksime, et riigi elu erinevates valdkondades muutuks
paremaks.
Millised eluvaldkonnad võiksid üldse kõne alla tulla?
Alustame kondikava kirjapanemisest, kuidas meie tahame edendada riigi hariduselu.
Alljärgnevalt mõned punktid, millest võiks kinni pidada:
1. Koolinädala pikkus.
2. Missugused muutused tuleks viia õppekavasse, kas matemaatika on kerge või raske. Kui
palju
peaks olema kehalist.
3. Mida peaks kindlasti arvestama kui õetajaid kooli tööle võetakse.
4. Kui suur peaks kool olema, mitu last klassis.
5. Kas õppeaasta on piisavalt pikk või lühike.
6. Kui pikad peaksid olema tunnid
7. Ettepakekud kooli sisekorra kohta
8. Kui tuleb raha juurde, siis kuhu oleks see tark suunata - kas koolimajade remondiks
või uute
arvutite ostmiseks või anda hoopis õpetajatele palka juurde.
9. Kuidas suhtuda õpetajate streiki
Ja mõistagi kannab valimismeeskond hoolt, et pärast iga punkti arutelu jõutaks ühisele seisukohale. See ühine seisukoht saavutatakse kas läbirääkimiste või hääletamise teel. Seisukoht pannakse kirja valimisplatformi jaoks.
Millega tegeleb Haridusministeerium:
Üldhariduse, kutsehariduse, teaduse ja kõrgharidusega, noorsoo ja huviharidusega.
Haridusministeerium saab 1999 aastal 3 093,50 miljonit. Sellest kulutatakse haridusele 2
879,90 miljonit ja teadusele 330,60 miljonit.