Riigi sissetulek

Mille peale kulub hariduses kõige rohkem raha?
Kui suuri väljaminekuid teeb riik üldse haridusele (mitu miljonit)?
Kui suure osa riigi väljaminekutest haridusele kuluv summa moodustab (mitu %)?

Kuidas ja kust riik raha saab?
Muidugi oleks hea, kui riigil oleks kohe väga palju raha.
Kuid raha pole riigil kunagi liiga palju, sest raha saab riik peamiselt maksudest.
Laekunud maksude abil saab riik raha mida ta saab kasutada.Nii, et kui tahame, et riigil oleks võimalik rohkem anda haridusele, peab teiselt poolt laekuma rohkem makse riigi rahakotti.
Milliseid makse riik kogub ja kellelt?
Käibemaks - Käibemaks on18% müüdud kauba eest sissetulnud rahast. Käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa.
Tulumaks- Tulumaksu võetakse inimeste palgast 26 %.
Käibemaksust ja tulumaksust saadud raha kasutab riik palkade maksmiseks, riigiasutruste töö ülevalpidamiseks, teede korrashoiuks, kaitsekulutusteks jne..
Kas tulumaksu peaksid kõik võrdselt maksma, või võiks vaesemad inimesed maksta vähem ja need, kes enam teenivad, rohkem?
Ravikindlustusmaks - Seda raha maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ja see on 13% selle töötaja palgast. Seda raha kasutatakse siis kui inimesed haigeks jäävad nende ravimiseks. Selle raha eest ravitakse ka neid, kes ise palka ei saa veel teenida - näiteks lapsi ja pensionäre.
Kõigil neil, kes töötavad, samuti lastel ja pensionäridel on haigekassakaart, mille alusel neid arsti juurde või haiglasse vastu võetakse. Kui seda pole, siis peab ravi eest ise maksma.
Kas ka töötud, kes ei maksa ravikindlustusmaksu, võiksid saada tasuta arstiabi teiste inimeste arvelt? Mis juhtub, kui neil pole raha, et arsti juurde minna ja neid ei võeta ilma haigekassakaardita ravile (tuberkuloosi jt. haiguste levimine).
Sotsiaalmaks - Seda raha maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ja see on 18% selle töötaja palgast.Selle eest maksab riik pensione ja ematoetusi ning lastetoetust. Sotsiaalmaksust, mida töötajad maksavad läheb üks osa nende tulevasse pensionifondi, mida hakatakse kasutama, kui nad on vanad.
Nii, et kokku tuleb igaühe palgast maha arvutada 13% ravikindlustusmaksuks +18% sotsiaalmaksuks ja 26% tulumaksuks.
Kui sinu palk oleks 1000 krooni, siis 330 krooni maksab sinu töökoht sellest rahast ära ravikindlustusmaksuks ja sotsiaalmaksuks ja 260 krooni maksab töötaja ise üksikisiku tulumaksu. Seega kätte saab ta vaid pool omateenitud rahast.
Mitmesugused aktsiisimaksud alkoholi, bensiini, tubakatoodete müügilt ja õnnemängudelt.
Õiguse eest seda kaupa müüa annab riik sellele firmale aktsiisi ehk õiguse ja võtab selle eest tasu.

Kui riigis peaks tulema mingi selline situatsioon, kus hädasti on raha vaja - mingi hädaolukord,
loodusõnnetus või majanduskriis- siis kuidas on võimalik lisaraha saada?
kas peaks panema kogu aeg raha kõrvale mustadeks päevadeks - nn. kriisifondi?
Võibolla peaks lihtsalt laenama raha välisriikidelt, kui häda kätte tuleb?