Kuidas Karl Suur keisriks sai

Kuningas Karl Suur oli haruldaselt tugev ja terve mees. Tema näos peegeldus alati sõbralikus ja lahkus.
Oma tervise eest võlgnes Karl tänu iseendale - alatasa tegi ta kehalisi harjutusi ning seisis ratsutamises ja ujumises kaugelt teistest ees.
Karl elas lihtsat elu. Kulukaid pidusööke korraldas ta harva. Lihtne oli ka tema rõivastus. Ta kandis riideid, mida tema tütred ja abikaasa olid kudunud. Karl hoolitses väga selle eest, et tütred mõistaksid kedrata ja kududa. Ta ütles: "Kes tööd teeb, ei tunne kunagi igavust."

Karlil oli suur unistus - ta tahtis saada keisriks. Seepärast seisis Karl naaberkuningatega vahetpidamata sõjajalal. Raskete sõdade tagajärjel sundis ta kõik ümberkaudsed valitsejad enda ülemvõimu tunnistama. Teised olid lõpuks sunnitud temaga rahu sõlmima.
Aga sellest oli Karlile vähe. Et olla tõeline keiser, pidi ta saama ka kirikliku võimu, paavsti heakskiidu.
Ükskord tuligi hea juhus. Rooma paavst Leo III oli hätta sattunud ja ta kutsus Karli sõjaväe endale appi korda looma. Vastutasuks kroonis paavast Karli Roomas Peetri kirikus keisriks.
Siitpeale tuli Karli kutsuda keiser Karl Suureks.

Karl Suure riik oli väga suur. Karl jagas selle krahvkondadeks, mida juhtisid krahvid. Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega, sest raha oli tol ajal vähe. Krahvid vandusid Karlile truudust ja pidid tema kutsel ilmuma sõtta ühes teatava arvu jalameestega.
Võimukamad krahvid aga toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad - vermisid raha, võtsid tollimakse ning sõdisid oma äranägemise järgi.

Karl oli elust oma riigis väga huvitatud.
Oma riiki valitses Karl ise: "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused."
Seaduseid koostas Karl Suur üksi. Paar korda aastas kutsus keiser kokku krahvid, piiskopid ja õukonnaametnikud, et aru pidada riigi tähtsamate küsimuste üle. Läbirääkimiste alla kuulusid rahulepingud, seadused ja määrused. Karl arvestas aga koosoleku otsuseid vaid siis, kui need langesid ühte tema enda arvamusega.
Selleks, et seadusi ellu viia, olid Karli riigis seatud kõrgemad ametnikud.
Karl ise reisis riigis ringi, vaadates üle oma mõisaid ning tutvudes rahva eluga riigis.Igas mõisas pidi valmistatama kõiki eluks vajalikke tooteid. Ta käskis oma alamatel hoida oma majad puhtana ja raadata juurde põllumaid ning kuivendada soid. Nii sai Karl juurde palju uusi talukohti.
Karl lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad rahaühikud. Kauplemine toimus laatadel, mida peeti rüütlilosside juures.
Karl õppis ka kirjutama ja arvutama ning käskis kõigil alamatel oma lapsed kooli saata. Et aga koole nappis, jäi see vaid paljaks käsuks.

Kui Karl Suur suri, siis tema riik lagunes krahvide vahel puhkenud tülide ja sõdade tõttu.

Millised omadused peaksid olema valitsejal, kes tahab moodustada suurriiki?