Egiptuse riigi tekkimine.
Põhja-Aafrikas laiuvad viljatud kõrbed, millest läbi lookleb kitsas, viljakas Niiluse jõe org. Niiluse orgu ümbritsevad mäeahelikud, mis on rikkad raudkivist, paest, liivakivist ja teistest ehituseks sobivatest kividest. Niilust ümbritsevast kõrbest leiti kulda ja rauamaaki, lahedaselt Siinai poolsaarelt saadi rauda.
50 tuhat aastat tagasi oli Niiluse org asustamata. Tema kaldad olid soised ja kliima väga ebatervislik. Samal ajal olid praeguse Sahara kohal niiluse harujõgede õitsvad orud. Rohtlais elasid antiloobid, pühvlid, metssead ja elevandid. Seal elas ka palju ohtlikke kiskjaid - leoparde ja lõvisid. Neid paiku külastasid sageli rändavad inimjõugud, kelle peamiseks relvaks oli veel nui ja kivikirves.
Aja möödudes õppisid rändavate küttide salgad valmistama täiuslikumaid kiviriistu ja jahipidamine hakkas andma rohkem saaki. Enam et tarvitsenud vahetada nii tihti asupaika ning tekkisid ajutised asulad.
Kuid hiljem muutus kliima Põhja-Aafrikas kuivemaks ning Niiluse harujõed kuivasid ja õitsvad rohtlad muutusid veeta kõrbeks. Elanikud hakkasid otsima uusi asumispaiku - osa neist jäi paikselt elama Niiluse jõe orgu ja oaasidesse.Algul oli nende peamiseks tegevusalaks endiselt jahindus, kuid kord korralt tekkis ka põllundus.
Nad ehitasid põletamata tellistest või pilliroost onne. Onnid olid akendeta, sissekäiku kattis niinest matt. Katus oli samuti mattidest.
Niiluse ja tema harujõgede kallastel kasvasid papüürusetihnikud, mille jämedatest vartest sai valmistada kergeid venesid, korve, keerutati nööre, noori võrseid ja lehti tarvitati toiduks.
Onni kasutati vaid magamiseks, kõik päevased tööd toimusid lahtise taeva all. naised keetsid tuleasemeil savinõudes toitu, hõõrusid kivist uhmrites peeneks viljateri, kudusid kangast ja õmblesid sellest riideid. Mehed püüdsid kala, harisid maad või hoidsid karja - härgi, kitsi, lambaid, sigu. Niiluse kaldaluhad olid kaetud rammusa rohuga. Jahimehed kaitsesid karju kiskjate metsloomade eest või küttisid kõrbes suuremaid metsloomi.
Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma. Kuid Niiluse jõe ülemjooksul sajab vihmaperioodil palju ning nii jõuavad tulvaveed ka Niiluse jõe orgu. Tulvavesi ujutab oru üle ja kõrgematesse kohtadesse ehitatud asulad muutuvad selle ajal saarteks. kui vesi alaneb jääb põldudele viljakas muda.
Egiptuse esmaste maaharijate põllundus oli väga algeline. Odra- ja hirsiseemned heideti otse soisele harimata pinnasele. Niisugune põllupidamine andis vaatamata mulla viljakusele väga nappi saaki.
Pikkamööda arenesid egiptlaste teadmised ja nad hakkasid Niiluse kaldaid harima. Nad kuivatasid soid kraavide abil, puhastasid pinnase sootaimedest ja kaevasid kanaleid. Maaharimiseks kasutati kõblast.
Niiluse tormitsevad üleujutused mitte ainult ei väetanud maapinda vaid tekitasid kahju ka majadele. seepärast tuli egiptlastel ehitada vee tõkkeks tamme ja luua kunstlikke künkaid. Vee kogumiseks kaevasid egiptlased kunstlikke järvi, mille vett kasutati kuival aastaajal põldudele juhtimiseks.
Vesi voolas põldudele kanalite kaudu. Kõrgematele põldudele, kuhu vesi ei pääsenud, tõsteti seda vinnade abil. palaval aastaajal tuli ammutada vett vinnadega hommikust õhtuni.

Rasked tööd nõudsid palju töökäsi. Algul elasid egiptlased sugukondadena. Kuid sugukonnal oli raske kaevata kanaleid vajaliku põllupinna niisutamiseks. seepärast hakkasid sugukonnad liituma ja moodustusid suuremad hõimud ehk noomid. Selliseid noome oli Egiptuses umbes 40. Igal noomil oli oma nimetus: Kull, Ussimäe, Shaakal, Jänes, Must lehm jt.
Tugevamad pered noomis võtsid endale paremaid maid ja muutusid seeläbi rikkamaks. Nad panid enda heaks tööle ka vangiidest orje ja hõimlasi kes olid neile võlgu. Nõnda muutusid osad pered väga rikkaks, teised aga vaesustusid ja pidid rikkamate heaks töötama. Noomi pealikuks sai kõige rikkama ja vanema sugukonna pealik. Teda kutsuti nomarhiks. Nomarh juhtis kõiki noomi asju. Noomid olid nagu väikesed iseseisvad riigikesed.
Noomide vahel toimusid sagedased sõjad maa pärast. Tihti vallutasid tugevamad noomid nõrgemad. Nii tekkis lõpuks Niiluse jõe orgu 2 tugevat riiki:
Niiluse deltas asus Alam-Egiptus, ülemjooksul aga Ülem-Egiptus. Peale pikka võitlust nende kahe riigi vahel võitis Ülem-Egiptuse valitseja menes Alam-Egiptuse ja Egiptus ühendati ühtseks riigiks. Menesest sai Egiptuse valitseja, keda hakati kutsuma vaaraoks.(Sõna vaarao tähendab suurt maja)
Pealinnaks kuulutati Memfis Niiluse alamjooksul.