Kui riike veel polnud.
Varane inimkollektiiv ajal kui puudusid veel riigid.
Varane inimkollektiiv kujutas endast rühma inimesi, keda sidus ühine toidu hankimine ja
vastastikune kaitse väliste hädaohtude eest. Eri paikades võisid koos tegutsevad
inimrühmad olla kas suuremad või väiksemad, olenevalt kohalikest tingimustest ja
aastaajast. Rühm lagunes ja liitus ning tema koosseis muutus pidevalt. Niisugust varast
inimkollektiivi nimetatakse ürgseks inimkarjaks.
Selle ajajärgu inimühiskonda iseloomustab veel asjaolu, et inimrühmade vahel polnud
nähtavasti pidevat ühendust ja nad elasid tavaliselt enam või vähem isoleeritult.
Varase inimrühma sisemistest suhetest teame väga vähe. Võib oletada, et selle etteotsa
kerkis loomulikul teel juht.
Jõukudel puudusid püsivad elukohad. Rännati loomakarjade järel ning peatuti vaid
ajutistes peatuskohtades. Ei ehitatud ka elamuid vaid tehti ajutised varjualused või
peatuti koobastes.
Varastel inimestel oli vähe tööriistu ning tööriistade saamine oli juhusliku
iseloomuga. Inimeste arenedes tulid juurde mitmest osast koosnevad relvad, heiteodad jt.
ning nüüd oli võimalik jahti pidada ka suurtes karjades elevatele loomadele -
mammutitele, metshobustele, põtradele. Ka vibu ja noolte leiutamine oli suure
tähtsusega, sest uus kaugrelv kujunes muistse inimese põhiliseks relvaks. Sündis ka
varre otsa seotud kirves.
Kivist tööriistu ja relvi kasutasid tänapäeval tuntud kõige algelisemad
inimrühmad - Austraalia pärismaalased,aga ka mõned mahajäänud indiaani ja aasia
hõimud ning eskimod veel võrdlemisi hilises minevikus.
Näiteks Amasoonase metsades elavad algelised indiaani hõimud valmistasid tööriistu
kahe-kolme löögiga teise kivi küljest tükikesi eraldades. Tööriist tehti silmas
pidades hetke vajadusi ja visati pärast töö lõppu ära.
Mahajäänud hõimud tundsid ka kivi ihumise ja lihvimise tehnikat ja kivi puurimist kas
vibunööri ja kõva puupulga või märja liiva abil.
Näiteks Vaikse ookeani saartel kasutatakse kiviriistade valmistamiseks vett ja
kuumutamist.
Inimesed hakkasid kasutama toidu hankimiseks ajujahti ja lõksudeks kaevatud auke.Inimesed
kodustasid ka koera, kes sai inimese jahikaaslaseks, kaitsjaks kuid ka toiduks.
Mammutikütid.
Millised olid inimestevahelised suhted, kui elati veel kütijõukudena?
Millised suhted valitsesid jõugu piires? Millised erinevate jõukude vahel?
- Ivakese aja eest olid poisid siit tüdrukud minema ajanud ja neid kividega
ähvardanud. Nad ei tahtnud koos tüdrukutega mängida, sest poistest kasvavad kord
kütid, kes võitlevad karude, mammutite ja ninasarvikutega, kuidas nad siis võiksid end
alandada selleni, et mängivad koos tüdrukutega, kes mäluvad loomanahkasid. Mehed
on isandad, olgu nad pealegi nii väiksed, et ei jaksa vibugi pingule tõmmata.
- Kuid Njan, Njana mees ja isand, oli siiski vapustatud. ta kaotas naise,
kelle ta oli kunagi vahetanud imekauni karusnaha eest. Raske on tal nüüd endale
naist hankida.Teada ootab vilets raugapõlv. Kes nüüd jahiretkedel tema telki
kannab? Kes mälub tema loomanahku, et neid pehmitada?
- Korraga ilmus Njan jälle laagrisse. Ta oli väsinud, verine, seisis vaevu jalul. Rihma
otsas vedas ta noort naist, kelle käed olid kinni seotud.
- Kütid ootasid, et Njan hakkab jutustama, kuidas tal see seiklusrikas reis oli
kulgenud ja kuidas ta naise kätte oli saanud, kuid Njan vajus raskelt kivile istuma ega
lausunud sõnagi.
Tema olekust oli näha, et ta on palju vatti saanud, sellest polnudki vaja jutustada, kuid
võõra naise ja tolle jõugu kohta oleks Njan pidanud andmeid andma. On
võimalik, et Njan röövis naise mõnelt tugevalt jõugult, kellele see ehk sugugi ei
meeldi ja kes tuleb suurt kahjutasu nõudma.
Sõnasta, millised olid ürgsete küttide seadused.
- Juba on poisikese hinge surutud küttide seadus, mida on selles jõugus sugupõlvelt
sugupõlvele pärandatud. See seadus ütleb, et kes jääb alla kehalisele valule,
see ei kõlba kuhugi. Seesugust jälitagu täie õigusega pilge, sest ta on
jõugu teistele liikmetele koormaks raskes eluvõitluses.
- Täiskasvanud kütid pole tal seni lubanud jahile tulla. Viimati
kihutasid nad ta kividega tagasi nagu väikese jõngermanni, kuigi ta oskab looma
jälitada ja talle lähedale hiilida, jaksab tiheda rohu sees joosta ja kindlasti poleks
ta midagi ära vussinud.
- Niana surm ei avaldanud jõugule suuremat mõju. ega küti elus saa teisiti ollagi.
mitte keegi ei tea varahommikul, kas ta õhtul veel elus on. Keegi ei hädaldanud - võitluses
ei nuteta langenud taga.
- Kui mammuteid ajavad taga mingisugused võõrad kütid, siis läheb kindlasti
ägedaks tapluseks. Jõuk ei lasknud endale meeldida, et keegi võõras sekkuks
jahipidamisse nende maa-alal. Mitte ükski jõuk ei talu rahulikult seesugust asja. Kehtis
üldtunnustatud seadus:
"Loom kuulub alati kohalikule jõugule. See maa-ala, kust võib laagritule
suitsu näha, on igale võõrale kütile "tabu", see tähendab - keelatud ala."
Võõras jõuk oli seda igipõlist seadust rikkunud, seepärast peab ta karistust kandma.
Võõrad tätoveeritud lõuaga kütid peavad oma jõhkrat jultumust kahetsema.
Vaevalt olid aga jõugu mehed padrikust välja jõudnud ja lasknud pilgul üle laia
lagendiku libiseda, kui nad tardusid. See oli kohutav üllatus. Mööda steppi lähenes
neile tugev võõraste meeste jõuk.
Neid oli kohalikest küttidest rohkem, seepärast tabuseadus ei loe! Otsustagu jõud! Tugevama
vägivald maksab rohkem kui nõrgema õigus. Ja niisiis hrrr! kohaliku jõugu
kallale.
- Enam iialgi ei pöördu jõuk tagasi Dyje äärde. Tugevam võidab, nõrgem
taandub - või hukkub.
Kuidas oli jagatud hõimude vahel küttimisterritoorium?
Mille poolest erines kütijõugule kuuluv territoorium ühele tänapäeva riigile
kuuluvast territooriumist?
Kes juhtis küttide jõuku? Kuidas valiti pealikuid?
Millised olid pealiku ülesanded?
- Vana pealik oli jõugus niimoodi võimu haaranud, et oli järjekorras maha
pannud kõik kütijõugu mehed. kuid sellest ajast saadik, kui haavatud mammut ta
kord puruks tallas, ei leidunud jõugus enam niisugust jõumeest. Iga katse pealikuvõimu
haarata oli nurjunud. Ohjeldamatud kütid ei tahtnud sellega nõustuda, et keegi
omasugune neid käsutaks.
- Kuid sellel raskel katsumuste ajal lõppesid jõugus lahkhelid. Juht oli nüüd
tõesti hädavajalik ja nõnda saavutas suurima mõju ahne Tugev, kes kõige rohkem
kuulutas, et jõuk peab uuesti endisele heale elujärjele jõudma. Kes aga julgeski talle
mõnikord vastu rääkida, selle peale hakkasid kurjalt kärkima kõik ülejäänud mehed.
Sellest meeldetuletusest aitas, et lärmajat taltsaks teha; vastasel korral oleks
niisugune mässaja end ise jõugust välja lülitanud. See oleks
tähendanud, et ta peab ära minema ja üksipäini oma ülapidamise eest hoolt kandma.
See oleks olnud vastuminek kindlale hukule. Nii valitseski jõuku Tugev, nagu olnuks ta
päriliku võimuga pealik. Ta hoolitses selle eest, et kütid ei jätaks jahilkäimist
hooletusse, et nad asjatult ei tülitseks ja et saak jaotataks õiglaselt. Paremad
palad kuulusid muidugi alati temale.
*Kujutle, et sina oled kütijõugu pealik.
Igaüks teeb teatavaks oma seadused. Jõuk, st. klass valib nende
seaduste põhjal, keda ta tahaks endale pealikuks.
(NB! ei tohi unustada, millega tegelete?)
Eelnevalt võiks korraldada näiteks kehalise kasvatuse tunnis mingid jõukatsumised -
mustalsmaadlus jne.)