Inimesed ja rahvad
Tõnn Sarve raamatust “Kõik on ju ime”

Inimesed sünnivad ja surevad, kuid rahvas ei kao päriselt, sest tema keel ja laulud elavad edasi.
Inimene võib unustada ja isegi tähtsaid asju segi ajada või ära kaotada. Rahvas aga ei 
unusta tavaliselt midagi, ei aja midagi segi ega kaota ära, sest alati leidub neid, kes vajalikke 
asju meeles peavad ja edasi jutustavad.
Igal inimesel on oma kodu. Samuti on ka igal rahval oma kodu - kodumaa. Inimene võib 
ühest kodust teise kolida, oma kodumaalt aga ei taha ta kunagi ära minna. Sest ilma 
kodumaata võib kaduda ka rahvas.
Inimesi on mitmesuguseid. Mõni on targem, mõni rumalam, mõni parem, mõni halvem. 
Rahvad aga on kõik ühesugused. Ükski rahvas pole teisest parem ega rumalam.
Üks inimene võib teist inimest õpetada, noomida ja isegi karistada, sest nooremad ja 
rumalamad peavad vanemaid ja targemaid kuulama. Rahvad aga on võrdsed. Ükski 
rahvas ei tohi teist rahvast õpetada. Aga muidugi võib iga rahvas teiselt rahvalt ise õppida.
Inimene võib mõnda asja valesti teha. Ta võib meelega või ka kogemata isegi kurja teha. 
Niisuguste inimeste üle mõistavad teised inimesed kohut ning nõuavad, et need pahateod 
lõppeksid. Rahvas aga ei tee kunagi kurja. Ei ole olemas häid ja halbu rahvaid.
Inimesed võivad vahel tülitseda, üksteist kiusata ja isegi kakelda. Rahvad aga peavad 
alati sõbralikult läbi saama ja üksteist austama. 
Inimesed hindavad erinevaid väärtusi. Mõni hindab teadmisi ja oskusi, mõni peab kõige 
olulisemaks tervist ja rõõmsat meelt, mõni jälle raha ja ilusaid riideid. Nii on iga inimene 
mõne meelest rikas, teise meelest vaene.
Rahvad on aga kõik ühtviisi rikkad. Sest igal rahval on oma varandus, mida kõik oskavad 
hinnata. See on iga rahva elamisviis, mida sageli ka rahva kultuuriks nimetatakse. 
Kõige suuremaks varanduseks on igale rahvale tema keel ja tema kodumaa. Kui 
rahval poleks maad elamiseks ega keelt kõnelemiseks, siis poleks niisugust rahvast 
võibolla varsti enam olemaski. 
Sama hinnaline varandus on rahva ajalugu - mälestused kaugetest aegadest. Mida 
paremini rahvas oma minevikku mäletab, seda paremini oskab ta tulevikus oma elu 
korraldada. Kõik rahva tarkused ja oskused on suureks varanduseks. Ka rahva kombeis 
ja harjumustes on palju väärtuslikku.
Rahva varandused on kõik need asjad, mis on kogu rahvale ühised. Need on kogu 
rahva omad, sest rahvas on nad ise endale teinud: keel, kodumaa, ajalugu, tarkused, 
oskused, kombed - mis kõik kokku ongi tema elamisviis.

Kirjuta palast välja kuus sinu arust kõige olulisemat mõtet. 

.............................................................................................................................
.............................................................................................................................
............................................................................................................................. 
............................................................................................................................. 
............................................................................................................................. 
............................................................................................................................. 
............................................................................................................................. 
............................................................................................................................. 
.............................................................................................................................