Kuningad ja kuningriigid

     Sõjapidamine oli paljudele hõimudele raskeks koormaks. Seepärast , sõlmisid hõimupealikud, kes ei tahtnud sattuda röövkallaletungi ohvriteks liidulepingu mõne tugeva naabriga. Kujunesid välja riigid, mille koosseisus oli mitme valitseja maid ja kantse.
     Keda aga valida kuningaks?
     Alguses valiti kuningas lepinguosaliste maade valitsejate hulgast. Kõigil pealikutel olid võrdsed õigused taotleda endale kuningakrooni. Endi hulgast valitud kuningale vandusid teised valitsejad truudust.
     Kuid kes oli kord valitsejaks saanud, ei tahtnud enam oma seisust kaotada. Nii muutuski kuninga-amet päritavaks.

                                   Kivisse torgatud mõõk         Stelio Martelli järgi

     Mardipäeval, palju sajandeid tagasi suri oma lossis Logresi kuningriigi pealinnas Camelotis Uther Pendragon, kes oli olnud suur kuningas.Temast ei jäänud järele ei leske ega poegi ning seega ei olnud tema kroonil pärijat.
     Lossi kogunenud Suur-Britannia parunid ja piiskopid olid väga mures ja mures oli ka Logresi rahvas. Kuningriik ilma kuningata on kui laev ilma tüürita. Kes küll hakkab seda valitsema?
     Parunite hulgast oleksid mitmed küll kangesti ihaldanud kuningaks saada, aga keegi ei söandanud ette astuda ja krooni avalikult endale küsida. Siis otsustati ära kuulata, mida arvab suur võlur ja tark Merlin, kes tundis minevikku ja oskas ette arvata tulevikku.
     Merlini vastus kõlas, et tuleb ära oodata jõulud ja paluda Jumalat.
     Jõulude ajal kogunesid parunid ja Cameloti elanikud katedraali pühale missale. Kui peapiiskop oli lausunud õnnistussõnad ja kõik kirikust väljusid, nägid nad imestusega, et keset kirikuesist platsi seisab suur kivi alasiga, millesse on torgatud mõõk.
     Keegi ei osanud seesugusele mõistatusele seletust anda.
Erutatult saabus kohale peapiiskop ja luges kivisse raiutud sõnu: "See, kes selle mõõga siit alasist välja tõmbab, on Jeesus Kristusest valitud kuningas."
     Kohe astusid kõige tugevamad parunid ette ja palusid luba end proovile panna. Üksteise järel haarasid nad mõõgast ja püüdsid seda välja tõmmata, kuid tulemusteta.

      Samal ajal toimusid ettevalmistused uusaastaturniiriks. Turniirile tõttas ka vana rüütel sir Hector oma kahe poja Kay ja Arthuriga. Kay oli juba rüütliks löödud, kuueteistkümne aastane Arthur aga oli vanemale vennale paaziks.
     Turniiripaika minnes märkas Kay, et on unustanud oma mõõga, ning palus Arthurit: "Palun, käi kiiresti kõrtsis ära ja too mulle mõõk."
     Aga linn oli tühi, sest kõik olid turniiri vaatamas ja Arthur ei saanud mõõka kätte. Siis nägi ta mõõka, mis oli torgatud alasi sisse. Ta polnud selle kohta midagi varem kuulnud, ning ta lihtsalt astus mõõga juurde, haaras sellest kinni ja tõmbas...
     Mõõk tuli alasist ilma takistuseta välja nagu tupest!
4-7-9-3.jpg (58382 bytes)