Kõikides paikades polnud vilja kasvatamine ühtviisi kerge. Ebasobiv ilmastik - tuuled, mis puhusid ära mulla; palavad kuivad suved ja külmad talved - kõik need takistasid põldude rajamist.
     Kuivadel rohumaadel elasid sõjakad rändhõimud. Koos oma karjadega liikusid nad ringi väga laialdasel maa-alal otsides uusi rohumaid.
     Kogu oma elamist kandsid nad endaga kaasas, elades sõna otseses mõttes hobuse seljas.

Võitlus küla eest

     Jõeäärses orus paiknes suur ja õitsval järjel asula.
     Tugevad neljakandilised puust ja põletatud savitellistest majad ümbritsesid külavainu, kuhu ööseks aeti varjule kariloomad. Ümber küla kõrgus püstlattidest tara. Majadest pisut kaugemal asusid väiksed põllulapid ja karjamaad.
     Oli viljalõikuse aeg. Enamik sugukonna liikmetest oli põllul vilja koristamas. Ainult mõned vanemad naised ja ätid olid jäetud tuld valvama, teistele toitu keetma ja sugukonna lapsi kantseldama.
     Korraga kerkis kaugusest suur tolmupilv ja kostis paljude hobusekapjade müdinat. Oli vaja kiiresti teisi hoiatada, et nad külasse tagasi tõttaksid. Lähenes hädaoht.
     "Jookse kiiresti põllule," käskis vana emake kriimulise näoga poolpaljast poisipõngerjat. "Rändhõimud ründavad meie küla!"
     Poisike andiski jalgadele valu ja viis teate põllule. Sellal kui külarahvas majade poole jooksis, hakkasid kaugusest paistma lähenevad ratsanikud.
     "Sulgege kiiresti väravad," hüüdis külavanem, suur ja tugeva kondiga naine. "Ja teised, hakake õlgkatuseid märjaks kastma."
     "Oh häda, häda meile!" halas külarahvas nähes, kuidas võõrad ratsanikud kappasid üle nende põldude, trampides segi ja hävitades nende saaki. Kiiresti oli küla ümber piiratud.

     Ratsanikud lasksid katustele põlevaid nooli. Õnn oli, et nad olid jõudnud ettevaatusabinõud tarvitusele võtta. Ainult üks maja süttis ning sinise taeva poole hakkas kerkima suitsulont.
     Ometi oli häda suur. Vaenlased ei mõelnudki alla anda. Nad heitsid nahast silmuseid tara külge, et nende abil üle ronida. Aga juba ootasid neid tara taga nuiade ja kirvestega külaelanikud. Seestpoolt tara valati vaenlastele kaela tulist vett ning pilluti kivimürakaid.
4-7-7-2.jpg (84653 bytes)

         Küla poleks kuigi kaua vastu pidanud, kui poleks tulnud abiväge.Tõusev suitsusammas andis jõe ääres loomi karjatavatele meestele märku, et midagi on lahti.
     Vaenlased olid niivõrd võitlusega ametis, et ei märganud, kuidas nende selja tagant lähenes salkkond kappavaid hobuseid. Korraga olid nad kahe leeri vahel ning vihaseid hoope hakkas sadama nii eest kui selja tagant. Abi saabudes oli külväravad avatud ning alanud meeleheitlik võitlus.

     Nähes, et ülekaal on vastaste poolel, pöörasid ründajad oma hobused ringi ja kihutasid mehi laiali paisates minema. Seekord oli küla päästetud.

Sugukond koosnes ..............................................................................................
Mitmed sugulusvahekorras olevad sugukonnad moodustasid ...............................